Teadlaste hinnangul on teenuse sihtrühmaks eelkõige suurtalunikud. „Eesti talunikud on tehnoloogiliselt üpris arenenud, nii et nad võiksid seda teenust kasutada küll,“ leidis teadlasgrupi esindaja, Tartu observatooriumi teadur Kaupo Voormansik. „Põldude olukorrast pildi ette saamiseks pole välitöödel põldude läbikäimine just kõige kuluefektiivsem tegevus. Eestis talud on pindalalt üsna suured, nii et sellise rakenduse kasutamine tasub ära.“
TanDEM-X oli algselt planeeritud peamiselt kaardistama seni täpseimat ülemaailmset kõrgusmudelit. Peagi selgus, et satelliitide signaal läbistab taimestikku arvatust paremini ning ilmnesid mitmed metsandus- ja põllumajandusrakenduste arendamise võimalused. Metsa kõrguse mõõtmise rakendus on ennast juba viimaste aastate eksperimentides tõestanud.
Voormansiku sõnul on olenevalt metsa tihedusest, aastaajast ja homogeensusest võimalik metsa kõrgust mõõta kuni ühe meetri täpsusega. Metsa kõrguse hindamise rakenduse arendamisse on andnud oma panuse ka Tartu ülikooli doktorant Aire Olesk ja AS Regio. „Aire Oleski tööde põhjal näib, et täpsemaid tulemusi saab metsa kõrguse mõõtmiseks just miinuskraadidega ilmaga ja raagus aastaajal,“ lisas teadur.
Sellel kevadel manööverdati TanDEM-X satelliitide paar orbiidil pikema vahekauguse peale (umbes 2 kilomeetrit), mille tulemusena muutus interferomeeter veelgi täpsemaks ning metsa kõrguse mõõtmise asemel peaks nüüd olema võimalik ka vilja ja rohu kõrgust mõõta umbes 10 sentimeetrise täpsusega. Seda, kuidas see praktikas töötab ja milliseid võimalikke probleeme tuleb täpse metoodika loomiseks lahendada, näitab suvel toimuv eksperiment.
Arendustöö õnnestumiseks annavad oma panuse Tartu observatoorium, tarkvara tehnoloogia arenduskeskus, Tartu ülikool, Eesti maaülikool ning Eesti põllumajandusettevõtted OÜ Rannu Seeme ja OÜ Rannu Mõis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!