RMK hakkas kaameratega metsareostajaid püüdma

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul hakkavad kaamerad esialgu valvama 40 metsaala üle Eesti, kuhu inimesed eriti varmalt oma prügi viivad. “Vaatamata pidevale teavitustööle ja ulatuslikele talgutele ei ole metsade reostamine vähenenud ning paraku on meie seas ikka veel neid, kes peavad normaalseks oma prügi metsa alla viimist,” ütles Väät. Et sellised reostajad ka karistatud saaksid, üritab RMK kaamerate abil keskkonnainspektsioonile rikkumiste menetlemiseks prügistajatest piisavalt tõendusmaterjali koguda. “Valvekaamerate täpset asukohta me mõistagi ei avalikusta, samuti tõstame neid pidevalt ümber,” lisas Väät.

Keskkonnainspektsooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Silva Prihodko sõnul on metsaprügistajate tabamine keeruline, sest jäätmed visatakse tavaliselt loodusesse salaja ning äravisatud prahi põhjal ei ole nende toojat sageli võimalik välja selgitada. “Usume, et RMK prügikaamerate piltidelt saame vajalikku tõendusmaterjali, mis võimaldab metsade reostajaid kindlaks teha ning neid vastutusele võtta,” sõnas Prihodko. Eelmisel aastal jõudis keskkonnainspektsiooni 305 kaebust jäätmete ebaseadusliku ladestamise kohta, millest suur osa oli seotud metsa alla või kusagile mujale loodusesse tekkinud prügihunnikutega. Sellele lisandusid inspektsiooni enda avastatud prügihunnikud.

Selle aasta kuue kuuga on RMK riigimetsast koristanud 250 tonni prügi, mis on peaaegu sama palju kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Suur osa riigimaalt koristatud prügist on ehitus- ja segaolmejäätmed. Tänavu on metsade prügist koristamine läinud RMK-le maksma juba 53 000 eurot.