Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 3. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liivi lahe kohavarud pole taastunud

Maailma looduse fondi äsjavalminud hinnangus pälvis Liivi lahe kohavaru punase märgi. Selle järgi tuleks Liivi lahest püütud koha tarbimist lausa vältida, sest hinnang näitab selget vajadust kohavaru taastavate abinõude järele, millega ka keskkonnaministeeriumis tegeldakse.

Hinnangut Eesti kohavarudele tuvustati eelmisel nädalal. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Ulvi Päädami sõnul põhinevad maailma looduse fondi hinnangud erinevate teadusuuringute põhjal, mis käsitlevad pikema perioodi jooksul kogutud andmeid, vahendasid ERR-i uudised.

"Sel aastal tehti uuring ka Liivi lahe kohavarude kohta ja koha sai paraku kõige negatiivsema hinnangu ehk siis punase märgi," nentis ministeeriumi kalavarude ekspert. See tähendab seda, et fond soovitab tarbijatel Liivi lahest püütud koha ostmist vältida.

Päädam ütles, et antud markeering on märk ka kokkuostjatele, kes soovigi Liivi lahe vetest püütud kala osta. "Tihtipeale halva hinnangu saanud kala eest pakutakse vähem raha," sõnas Päädam, kes märkis, et punane märk mõjutab otseselt turustamise võimalusi, mis meie kohal on.

Niisiis ei saa meetmetest, mille abil kohavarusid taastada, üle ega ümber. Keskkonnaministeeriumi peaspetsialisti väitel leppis ministeerium kalapüüdjatega kokku, et nii kutselised kui ka harrastajad võtavad aega asja omades ringides arutada. Hiljemalt 1. oktoobriks peavad kalurite esindajad antud teemal mingi tagasiside ministeeriumile andma.

Harrastajad survestavad kalavarusid

Kutseline kalur Aarne Tago sõnul on just harrastajatest kalurid uus ja arvukas seltskond. Nõukogude Liidu ajal ja esimesed 15 aastat pärast taasiseseisvumist oli kohapüük pigem kutseliste kalameeste pärusmaa.

"Nüüd on aga juurde tulnud uus seltskond, keda on sadukordi rohkem kui kutselisi kalureid ning surve ressurssidele on märgatavalt kasvanud," selgitas Tago.

Kaluritele heidetakse eelkõige ette kudemisajal tehtud püüki, kuid Tago arvates on see just kõige efektiivsem püügiaeg, kuna üksikult rändavat kala on väga raske tabada. "Selline püük poleks enam otstarbekas," leidis kutseline kalur.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960