Horisontaalläbivooluga kuivati  sobib ka väikepõllumehele

Alvan Blanchi kuivatusmaht oleneb samuti vilja niiskusest, kultuurist, umbrohtuvusest jne. Näiteks 18% niiskusega nisu kuivatusmaht 90 °C juures on ca 10 tonni tunnis. Antti kuivatiga kulub samade näitajate juures aega peaaegu poole rohkem.

On nii miinuseid kui ka plusse

Toomas Tobrelutsu sõnul on sellisel kuivatil olemas miinuseid ja plusse, kuid ilmselgelt plussid kaaluvad miinused üle ning kõik probleemid on lahendatavad. Peamiseks puudujäägiks on tema sõnul vilja puhastamise süsteemi puudus, mistõttu tuleb vili enne kuivatit töödelda eelpuhastis. „Antti seevastu puhastab teatud osa juba kuivatusperioodil ise ära, seega seal on üks töökäik vähem,“ lisas ta.

 

 

Teiseks miinuseks tõi Tobreluts välja selle, et kuivati pole siiski kõige sobivam neile ettevõtetele, kus kasvatatakse väga palju erinevaid kultuure ning seemnevilja. „Mina kasvatan nisu, otra, rapsi ning heinaseemet, seega ei ole mul vaja teha pidevat kultuuride vahetust ning seetõttu pole vajalik ka suures koguses punkrite olemasolu. Seevastu need talunikud, kes kasvatavad rukist, kaera, otra, nisu, rapsi ja heinaseemet, seisavad raskuste ees, kuna kuivatit on vaja hakata ümber seadistama. Sellises situatsioonis tuleb ehk kasulikum portsjonkuivati,“ sõnas Tobreluts.

Samuti on liigniiske vilja kuivatamisel oht, et lint, mis veab vilja kuivatis edasi, venib välja. „Seda on korra juhtunud, kuid õppisime oma veast ning teame sellest edaspidi hoiduda,“ lisas ta.

Samas plussideks toob ta hea ligipääsetavuse hoolduseks, suure tootlikkuse ning kiire kuivatamise, mis on Eesti oludes kõige tähtsam, kuna kuu aja jooksul on vaja ära kuivatada kiirelt suur kogus vilja.