Uuring: Apelsinikasvatustel on suured kasumid, aga halvad töötingimused
Keskmine eurooplane joob 11 liitrit apelsinimahla aastas, millest 80% on pärit Brasiiliast. Eestis ostetakse ligi 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas ning populaarseim on apelsinimahl.
Üleeuroopalise kampaania „Supply Cha!nge - muudame poeketid õiglaseks“ tehtud uuring analüüsis apelsinimahla toomis- ja tarnehelat apelsinikasvatustest Brasiilias poekettideni Euroopas. Uuring toob välja ohtlikud töötingimused ja keskkonnakahjud apelsinimahla tootmises.
Uuring kirjeldab, et enamik puuvilja korjavatest töölistest ja talunikest elab vaesuses. Töölistel, kes töötavad 10-eurose päevatasu eest, puudub kaitse päikese eest ja nad tassivad 30-kiloseid apelsinikoguseid. „Lisaks halbadele töötingimustele kasutatakse apelsinisaludes väga palju pestitsiide“, ütles GLOBAL 2000 keskkonnaekspert Martin Wildenberg. „See ei ole vajalik, sest apelsinid kasvavad väga hästi ka ilma nendeta,“ lisas ta.
Apelsinimahla tööstus on väga kontsentreerunud. Kolm klaasi apelsinimahla viiest tuleb Brasiiliast, kusjuures ainult kolm Brasiilia ettevõtet ekspordivad apelsinimahla: Citrosucro, Cutrale and Luis Dreyfus. Euroopa on nende kõige olulisem eksporditurg. Ahela teises otsas on supermarketid, kus on toimumas samasugune kontsentreerumine. Enamus supermarketitest pakuvad omatooteid ja 66% kogu apelsinimahlast müüakse omatootena, sest see on odavam. Uuring näitab, et võidujooks odavaima hinna nimel viib aga selleni, et vastutustundlikule tootmisele ei pöörata peamistes tootjariikides tähelepanu.
„Tavaliselt ei ole meil aega mõelda sellele, kust pärineb see apelsinimahl, mille poeriiulilt haarame. Uuringust selgub, et apelsinimahla tööstusel läheb majanduslikult hästi ja eksportijate kasum on korralik, samuti ka Euroopa jaemüüjate oma. Paraku juhtub see apelsinikasvatustes ja mahlatehastes valitsevate kehvade töötingimuste ja looduse arvelt“, ütles MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise valdkonnajuht Kristina Mänd.
Uuringu eestikeelne kokkuvõte on leitav SIIT.
