Lõhe ja meriforelli püügikeeld jõgedel pikeneb 10 päeva

Lõhe ja meriforell liiguvad sügisel jõgedesse kudema ning sigimise õnnestumise üheks eelduseks on piisav vee hulk kudejõgedes. Tänavune sügis on olnud aga erakordselt veevaene ning teadlaste hinnangul ei ole lõhe ja meriforelli kudemise kõrgperiood 9. novembri seisuga veel alanudki. Tavaliselt on Eesti sügisesed sademehulgad piisavad, et võimaldada aktiivset kudemist juba oktoobri keskpaigast.

Riigi Ilmateenistuse kodulehe andmetel on kõigi olulisemate lõhe ja meriforelli kudejõgede veetase alla pikaajalise kuu keskmise ning mitmel juhul ka alla pikaajalise kuu miinimumi.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja Virumaa Rannakalurite Ühing tegid Keskkonnaministeeriumile ettepaneku pikendada lõhe- ja meriforellipüügi keeluaega populatsioonide kahjustamise vältimiseks Purtse, Selja, Pirita, Vääna ja Valgejõel 25. novembrini.

Teadlased märgivad oma kirjas, et lõhe ja meriforelli tõus jõgedesse on jõgede veevaesusest tingituna võrreldes eelmise aastaga 2 nädala võrra hilisemaks nihkunud. Kui nüüd keeluaeg harilikul ajal ehk 15. novembril lõpeks, satuksid paljud kudevad kalad hõlpsasti kalastajate saagiks, kuna madalas vees on kalad kergemini püütavad. Kudemise tippajal mõjuks aga intensiivne kalapüük uue põlvkonna arvukusele väga halvasti.

Eelmisel aastal väljastati lõhe ja meriforelli püügiks 16.-25. novembrini 290 kalastuskaarti Purtse, Selja, Pirita, Vääna ja Valgejõel. Arvestades selle aasta hilisemat kudemise perioodi, oleks sellises mahus kalastajate püügile lubamine kalavarule väga kahjulik.

Tänavu on neil jõgedel samaks ajavahemikuks lõhe ja meriforelli püügiks seni väljastatud mõned üksikud kalastuskaardid ning nende omanikega on juba ühendust võetud.