Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uute algatuste hulgas on spetsiaalne koolitusprogramm rahvuslikele ametiasutustele, mis aitaks neil uut moodi läheneda Euroopa maaelu arengu rahastamisinstrumentide kasutamisele ning kombineerida toetusi ja turumeetmeid. Käimas on töö garantiifondi loomiseks, mis tagaks pankade või teiste finantsasutuste poolt pakutavaid laene kuni 80% ulatuses laenu väärtusest. Plaani algatas Euroopa Komisjoni president Juncker koos Euroopa Investeerimispangaga käesoleva aasta märtsis ja see julgustab liikmesriike maaelu arengu programmide raames  kasutama finantsinstrumente (nt laenugarantiid). Eesmärgiks on pakkuda kindlust pankadele laenu andmiseks põllumajandussektorile ning julgustada neid kehtestama soodsamaid laenutingimusi, näiteks madalam intressimäär, pikemad tagasimakse ajad ja madalam omaosalus. Liikmesriigid ei ole varem erilist huvi finantsinstrumentide vastu üles näidanud; 2007-2013 kasutas neid maaelu arengu programmides ainult 7 liikmesriiki (Bulgaaria, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Läti, Leedu ja Rumeenia).

Kõneldes EL poolt farmeritele antud kriisiabist ütles Hogan, et käesoleval aastal õnnestus maksta täiendav 500 miljonit eurot raskes turuolukorras olevatele farmeritele ilma EL kriisiabi reserve avamata, kuna selleks oli võimalik kasutada piimakvoodi trahvidest laekuvat lisaraha, millest üle poole suunati kriisiabina sektorisse tagasi. Edaspidi aga sellist raha kasutada ei ole ning kuna põgenikekriis jääb ilmselt mõneks ajaks kestma, tuleb tulevikus sarnastes olukordades raskeid otsuseid teha. EL-l ei ole lõpmatuid fonde erinevate tootmissektorite toetamiseks, kuitahes raske turuolukord ka ei oleks.

Loe lähemalt Riias toimunud konverentsist SIIT.