Novag’i otsekülvik - “prantslane” kes teeb põllul mitme mehe töö

Et aga enamikul juhtudel tekitab sõna otsekülv Eestis veel pigem kohest hukkamõistu ja väidet, et tehnoloogia meie oludesse ei sobi, siis tuli pikem tee jalgealla võtta ja külastada teraviljakasvatajat Giles’i Prantsusmaal.

Giles’i talu asub üpriski Pariisi lähedal ning peremees majandab ligi 400 hektaril, kus kasvab meilgi tavapäraste teraviljade loetelu.

Miks aga sai valitud meist nii kaugel asuv farm? Seda sellepärast, et Giles kasutab neljandat hooaega Prantsusmaa enda külvikutootja Novag otsekülvikut, mille teeb põllumehe silmis põnevaks asjaolu, et tegemist on nn hübriidtehnoloogial põhineva külvikuga.

Mida see termin siis endas peidab? Nime järgi on Novag TForce külviku näol tegemist ketasseemendiga külvikuga, mis lisaks seemnele võimaldab ühe töökäiguga mulda viia ka väetise. Hübriidiks teevad  külviku seemendi aga väikesed sahakesed hambulise ketta kummalgi küljel, millest üks lõikab mulda soone seemnele ja teine väetisele. Seemne ja väetise vahele lõikab ketas aga sügavama lõhe, mis pakub juurestiku algarenguks soodsad tingimused. Seda külviskeemi nimetab külvikutootja ise T-slot seemendiks.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisaks sellele, et seeme ja väetis saavad korraga mulda pinnast võimalikult vähe liigutades, on antud tehnoloogia eeliseks ka kindlel külvivao sulgemine, mis vahel on probleemiks savikamatel muldadel ja kuni 500kg surve seemendile, mis naljatlemisi öeldes paneb seemne soovitud sügavusele ka siis, kui maanteel sõiduks seemendid tööasendisse peaksid ununema.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Selle jutu peale tekib aga igal õigel viljakasvatajal küsimus, et numbrid ju ei külva ja kuidas põllud välja nägid.

Põllud on Giles’il ilusad ja ta hea meelega veab meid põllult põllule ning rõõmsameelselt kirjeldab vahekultuuride segusid ja muheledes lisab, et tema saagid on pigem kõrgemad kui prantsuse keskmine.

 

 

 

 

 

 

 

 

Külviridasid vaadates on näha, et seemendisurvest piisab ning Giles lisab, et kuna mullastik mõnel põllul erineb päris tublisti, siis on suur kasu ka külviku nn targast seemendisurve reguleeringust TForce, kus andur mõõdab pidevalt maapinna vastusurvet ja seeläbi ei suruta pehmemates kohtades seemet päris maakera keskele ja kõvemadel kohtadel tõstetakse vajadusel seemendisurvet automaatselt maksimumini, et eelseadistatud sügavus saavutada ja taimed ikka ilusasti ühtlaselt tärkaksid. Samamoodi suureneb survejõud kui seemendiketas peab mõnes põlluosas lõikama läbi paksema vahekultuuri või koristusjääkide.

Kui päevavalgust juba põldude vaatamiseks väheks jääb, siis suundume tagasi Giles’i kodutallu, kus ta oma hubases kodus näitab jahitrofeesid ja filosofeerib teemal, kuidas temagi tüüpilise prantslasena algul oli otsekülvi suhtes pigem ettevaatlikul seisukohal aga 20 aastat minimeeritud harimise kogemust andis talle julguse olla oma piirkonnas pioneeri rollis ja järkjärgult oma maadel otsekülvi katsetama hakata. Ja nagu terve päeva jooksul oli juba kõlama jäänud, on ta tulemusega rahul ning julgustab teisigi proovima, sest Prantsusmaal pidi järjest enam räägitama sellest, kuidas vahekultuurid on muutumas oskuslikult majandava põllumehe sünonüümiks. Et aga vahekultuur poleks tülikas mass mille mulda viimiseks kulub aega ja kütust, siis otsekülvik kuulub järjest rohkemate põllumeeste masinaparki.

Külviku ja selle tootja kohta saad lugeda SIIT.

Kui asi pakub huvi, siis hea meelega annan infot telefonil 52 69 413 või kirjuta e-postile: [email protected]

 

.

Autor: Margus Marksaar