Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Me näeme Lõuna-Eestis, et töökohtade loomine seisab elektrivõrguga liitumise taga, mis käib maal tegutsevatele ettevõtetele üle jõu," lausus Kõiv. Kõivu hinnangul võib Tallinnas tunduda, et näiteks 60 000 eurot pole elektrivõrguga liitumiseks suur summa, kuid Lõuna-Eesti väikestele ja keskmistele ettevõtetele on see tohutu takistus.

"Kahjuks tähendavad käivitamata ettevõtted ja ära jäänud laienemised vähem tulu, vähem töökohti ja vähem inimesi maal," ütles Kõiv. Tema sõnul tuleb väljaspool Harjumaad tihti ette, et krundid on odavamad kui nende elektrivõrku ühendamine. "Kui me räägime, mida tegelikult on võimalik ära teha, siis saaks riik seda koormat kergendades soodustada maal elamist ja töökohtade loomist," ütles maavanem.

Kõivu sõnul maksab Eesti Energia igal aastal riigile dividendideks kümneid miljoneid eurosid, millest juba paari protsendi abil saaks äärealadel ühendada elektrivõru hulga ettevõtteid ja kodusid. "See soodustakski tegelikult elu maapiirkondades," ütles ta.

Kõiv osales Riigikogu maaelukomisjoni istungil seoses sel nädalal Riigikogus toimuvate Võrumaa päevadega. Komisjoni istungil oli tähelepanu keskmes maapiirkondade varustatus energiaga, eelkõige elektrivõrguga liitumise ja elektri võrku müümise probleemidele.