Muutunud investeeringutoetuse süsteemist olenemata on endiselt nii kasutus- kui ka kapitaliliising põllumajandusettevõtetele abikõlbulikud. Samas võimaldab Eesti õigusruum ka teisi vara omandamise vorme, näiteks tagatisomandamise, mis lihtsustavad toetuse saajale investeerimisprotsesse.
29. novembril jõustusid maaeluministri määruse number 15 “Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muudatused, millega muutus liisinguga ostetava vara soetamise kord. Kui seni maksis PRIA liisingu korral toetusraha kogu ulatuses ühe korraga liisinguandjale, siis edaspidi toimub ka liisingu korral toetuse maksmine tegelikult ellu viidud kulude alusel toetuse saajale, mitte liisinguvõtjale.
Fusion Varahalduse juhatuse esimees Hendrik Roosna selgitas, et muudatus on tingitud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse täpsemast tõlgendamisest, mille kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on tasutud. “Toetuse saajale tähendab see, et kui varasemalt tasuti toetust ühe maksega liisinguandjale liisingperioodi alguses, siis jõustunud määruse kohaselt maksab PRIA toetusraha toetuse saajale kuludokumentide alusel viie aasta jooksul kuni neljas osas aasta kohta. Ka see ei ole keeruline, kuid nõuab pidevat kuludokumentide esitamist PRIAle ning on seega mõnevõrra ebamugavam võrreldes senisega,” hindas ta.
“Kuigi muutunud toetusskeemiga seoses on levinud eksiarvamusi, on Maaeluministeerium kinnitanud, et põllumajanduse investeeringutoetuste mõttes on liisingu alaliikidena abikõlblikud nii kasutus- kui ka kapitaliliising,“ selgitas Roosna.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele