Jorma Kütt: Eestlane on tegelikult väga leidlik

Oled olnud NPK liige juba ligi poolteist aastat. Mida see kogemus sulle andnud on?

Minu arvates pole NPK liikmeks olemise juures kõige olulisem mitte kogemus ise, vaid inimesed, kellega klubis tuttavaks saab. Kardan, et pärast kooli lõpetamist on raskem leida aega klubi tegemistesse pühendumiseks, kuid samas pakub lohutust teadmine, et sõbrad NPK-st on vaid telefonikõne kaugusel.

Kuidas läks sul möödunud aasta? Mida tegid?

Aasta möödus töiselt, koosnedes peamiselt kolmest komponendist: töö, kool ja puhkus. Tähtis on kõik kolm tasakaalus hoida.

Mis on plaanid uueks aastaks?

Esmatähtis on praegu kool  lõpetada ja seejärel uute väljakutsetega silmitsi seista: kas õppida edasi, minna välismaale või hoopis tööle. Või siis kõike korraga.

Mida arvad Eesti põllumajanduse hetkeseisust?

Aasta möödus sigade Aafrika katku ja piimandussektori krahhi tähe all, mis on paljusid põllumajandustootjad asetanud keerulisse olukorda. Vastuseta on endiselt küsimused, mis saab Eesti seakasvatusest ja piimatootmisest. SAK levib metsades jõudsalt edasi ja piima kokkuostuhind on jätkuvalt madal. Kindel võib olla vaid selles, et idaturu peale lootma jäädes olukord ei parane. Julgust annab veel vaid tõsiasi, et Eesti põllumees on juba aastasadu harjunud raskustega toime tulema ning loodetavasti elame me rasked ajad üle isegi siis, kui riigipoolne panus jääb nõrgaks, et mitte öelda olematuks.

Räägitakse siin-seal, et noorel on väga raske alustada, pole maad ja keegi ei soovi kaupa osta. Kas nõustud sellega?

Alustada on kõigil raske, mitte ainult noorel. Siiski, kui inimeses on juba see kirg, et ta hakkab asjaga tegelema, siis tegelikult on see juba pool võitu ja kõik muu tuleb loomulikult, sest eestlane on tegelikult väga leidlik – ta leiab üles selle puuduoleva niši või väljundi, et oma toode realiseerida.

Autor: Diana Salf