Miina Pruuli: Noortaluniku toetus annab hea stardi

Möödunud aasta pakkus nii töö kui ka kooliga seoses palju väljakutseid. Puukoolis on kevad aasta kõige kiirem aeg ja töö tempo paneb nii mõnigi kord inimvõimed proovile. Möödunud kevad on eriline ka selle poolest, et käisin esimest korda iseseisvalt laatadel istikuid müümas. Lisaks proovisin suve alguses puukooli abilist leida ning sain nii oma esimese kogemuse töötajate värbamise osas.  Möödunud suvel sooritasin aianduse eriala praktika Hollandis.

Et meeskonnatööd rohkem arendada organiseerisin 2015. aastal TEDxTartu konverentsi ning jäin üldiselt aastaga väga rahule. Murdmaasuusatamise harrastajana läbisin esimest korda ka Tartu Maratoni pika distantsi, millest loodetavasti kujuneb kena traditsioon!

Mis on plaanid uueks aastaks?

Läbida Tartu Maraton kiiremini, kui eelmisel aastal! Lisaks tahaksin uuesti kätt proovida mõnel praktikal, et kogemustepagasit rikastada. Loodetavasti saab aianduse eriala bakalauruse õpe kevadel sooritatud ning saan edasi magistrisse minna. Aiandusest tean juba nii mõndagi, aga kuna majanduses ja ärijuhtimises pole just palju teadmisi, soovin magistris edasi õppida hoopis finantsjuhtimist. Puukoolis soovin rohkem rõhku panna veebiturundusele ning tegeleda tootearendusega.

Mida arvad Eesti põllumajanduse hetkeseisust?

Arvan, et praegused rasked ajad panevad kõiki põllumehi proovile. Probleeme on rohkem kui üks ning nende lahkamine siinkohal ei muudaks midagi, selge on see, et ellu jäävad tugevamad ning kohanemisvõimelisemad ettevõtted.

Räägitakse siin-seal, et noorel on väga raske alustada, pole maad ja keegi ei soovi kaupa osta. Kas nõustud sellega?

Leian, et kui tootja suudab turule tulla innovaatilise tootega ei ole vahet, kas ta on noor või vana. Toota ei ole vaja tootmise, vaid vajaduse pärast. Arvan, et sama kehtib ka põllumajanduses. Selge on see, et väiketalunik peab olema hea põllumees ja veel parem müügimees. Probleeme tekitab kindlasti olukord, kus turg on täis ja konkurents tihe, sest Eesti turg on väike.

Kui alustada nullist näiteks teravilja tootmisega siis on ka raske leida piisavalt maad, mida osta või rentida, kuid alati on võimalus alustada sellist äri, mis ei nõua palju maad. Kahju muidugi, kui noorel inimesel on unistus saada talupidajaks ning see jääb teostamata selle pärast, et  maa on kallis ning teravilja ja piima turuhinnad naeruväärselt madalad. Siiski ei tohiks antud teema juures liialt emotsioonaalseks muutuda. Alustamine pole kunagi kerge.  Leian, et meie põlvkonnale teeb alustamist kergemaks noortaluniku toetus, mis annab siiski hea stardi.

Autor: Diana Salf