Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2015. aastal murdsid hundid Hiiumaal 110 lammast ning vigastasid 26 lammast ja 1 veist. Seega on kiskjarünnetega tekitatud lambakasvatajatele olulist kahju, lisaks on lammaste abil hooldatavate poollooduslikke koosluste hea seisundi säilitamine ohus. „Loodame, et maha sadanud lumi ning täiendav luba küttimiseks aitavad kaasa huntide populatsiooni vähendamisele Hiiumaal. Huntide arvukuse langetamisega peaksid vähenema ka ründed koduloomadele,“ selgitas Kaja Lotman, Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja.

Hiiumaa jahimehed on tabanud kõik neli käesoleva jahihooaja esimeses jaos küttida lubatud hunti. 21. novembril kütiti noor isahunt Laasi jahipiirkonnas, 13. detsembril, 4. ja 6. jaanuaril täiskasvanud hundid Kõrgessaare jahipiirkonnas. Lisaks on kohalikud jahimehed operatiivselt kogunud ning edastanud huntide vaatlusandmeid Keskkonnaagentuurile, kes tegi laekunud andmete alusel ettepaneku küttida saarel veel 4 hunti. Keskkonnaamet nõustus ettepanekuga ning äsja kinnitatud jahieeskirja alusel pikendati jahipidamist võsavillemitele Saare- ja Hiiumaal kuni 31. märtsini 2016.

Keskkonnaamet soovitab küttida noorhunte, kes tõenäoliselt ründavad sagedamini lambaid. Küttimisel võib kasutada kõiki varem lubatud jahipidamisviise, välja arvatud jaht jahikoertega alates jahiaasta lõpust 29. veebruaril kuni 31. märtsini. Mujal Eestis tohib hunte küttida nagu seni ehk novembri algusest veebruari lõpuni.

Euroopa Liidus on hunt kaitsealune liik ja iga liikmesriik peab tagama hundi hea käekäigu looduses, ent viimaste aastate lumevaesed talved on teinud hundijahi keeruliseks ning võsavillemite arvukus saartel on kasvanud sotsiaalse taluvuspiirini.