Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Riigikogus seaduse menetlemisel tekkima kippunud väärarusaama tõttu selgitan veelkord, et seadusemuudatus ei keelusta mingi, rebase, tšintšilja, tuhkru ja kähriku pidamist farmides,“ sõnas keskkonnaminister Marko Pomerants. „Nõuetele vastavaid karusloomafarme seaduseelnõu ei mõjuta. Toonase põllumajandusministri allkirjastatud karusloomade pidamisele kehtestatud nõuded võeti vastu juba 2010. aastal ja kehtivad 2012. aasta algusest.“

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga rakendatakse Eestis Euroopa Liidu õigusest tulenevaid reegleid, et vältida looduslikku tasakaalu ohustavate liikide sissetoomist. Euroopa Komisjon võttis 2015. aasta lõpus vastu määruse lisa, milles on nimetatud 37 EL-i jaoks probleemset, looduslikku tasakaalu ohustavat võõrliiki. Nimekirja kantud liikidest on teadaolevalt Eesti looduses esindatud kaheksa, nende hulgas nutria. Nimekirja kantud liikide elusisendite import, transiit, vedamine, pidamine, aretamine, turustamine, kasutamine ja keskkonda viimine keelatakse. Nimekirja ja selle üleminekusätetega saab tutvuda siin.

Lisaks tõstetakse seadusemuudatusega võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest ette nähtud juriidiliste isikute maksimaalne karistusmäär 32 000 euroni. Praegune maksimummäär juriidilistele isikutele on 3200 eurot, mis on ebaproportsionaalselt väike võrreldes füüsilistele isikutele ette nähtud maksimummääraga ning liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga oluliselt negatiivselt mõjutada. „32 000 eurot on juriidilise isiku puhul tänases karistusõiguses erinevate väärtegude eest tavapärane trahvi maksimummäär,“ sõnas keskkonnaminister.