Külvik "System Cameleon" jõudis Eestisse

Külviku maaletoojateks on OÜ Baltic Farm T.S. Firmat veavad vennad Torben ja Lars Skov, kes soovivad uut külvikumarki edaspidi siinsetele põllumeestele müüma hakata. Läbirääkimised PRIAga käivad, et külvik lisada hinnakataloogi ning seeläbi võimaldada masina soetamiseks taotleda toetust.. Üheks peamiseks eeliseks antud külviku puhul on see, et ühe seadmega on võimalik asendada mitme seadme töö - lisaks külvamisele saab hävitada ka umbrohud ning õhustada mulda, soodustades orgaanilise aine mineraliseerumist (orgaanilised ühendid lagundatakse taimedele kättesaadavaks) - seetõttu sobib seade ka mahetootmisesse, kus pole võimalik kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid ning väetiseid. Samuti on võimalik külvikule vastava lisamooduli lisamisel teostada väetise ja heinaseemne külvi - seega ühe masinaga on võimalik teha kolme erineva seadme töö. Torben Skovi talus võetakse mahekülvik kasutusele algaval hooajal. Vaatluse all olev masin koosneb külvikust ja vaheltharimise agregaadist, mille kasutamise eesmärgiks on umbrohtude hävitamine ning mulla kobestamine. Eeliseks on ka see, et külvikut on võimalik kasutada savimaadel - seeme viiakse probleemideta mulda, samuti ei tallata mulda liigselt kinni. Samuti ei jää külvik hätta Võrumaale omasel künklikul pinnamoel. Külvata saab nii teravilja kui heinaseemet, minimaalseks väljakülviks on üks kilogramm seemet hektarile. Lisaks on vajaduse korral võimalik soetada väetamisseade. Konkreetse masina töölaius on kaheksa meetrit. Tähelepanu tasub juhtida ka sellele, et hoolimata suurele töölaiusele ei vajata külviku vedamiseks väga suurt ja võimast traktorit - kaheksa meetrise külviku vedamiseks sobib 150 hobujõuline traktor.

Tänaseks on "System Cameleon" külvikud kanda kinnitanud Rootsis, Taanis ja Inglismaal. Kokku töötab välismaa põldudel ca 130 "System Cameleon" kirjaga kaunistatud külvikut.Vennad Skovid on juba varasest noorusest kokku puutunud põllumajandusega. Teismelistena töötasid vennad Torben ja Lars Taani farmides. 12 aastat tagasi ostis toona 21-aastane Torben Skov talu Eestis, Võrumaal. Mõne aja pärast seadis ka Lars ennast venna naabrusesse elama. Täna tegeleb Torben Skov mahepõllumajandusega, harides ca 600 hektarit põldu. Larsi ettevõte pakub tootmismasinate hooldus- ja nõuandeteenust."System Cameleon" külvikuga tutvuti esmakordselt neli aastat tagasi messil Agritechnica. Põhjuseks, miks just see külvik soetati, on seadme multifunktsionaalsus - nimelt on tegu moodulkülvikuga, mille saab iga soovija kokku panna omale meelepärastest osadest. Mooduleid saab lisada, asendada, uuendada ja täiendada.Üks masin teeb kolme seadme töö

Külvik on saadaval töölaiustega neli, kuus või kaheksa meetrit. Tootjafirma poolt toimub pidev tootearendus, näiteks on mudelivalikusse lisandunud jäiga silla kõrvale ka pöörava sillaga külvikud ning soovitakse lisada GPSi kasutamise võimalused. Külviku detailide ja moodulite valmistamine toimub koostöös teiste masinatootjatega.Külviku omapäraks on ka ebatraditsiooniline reavahe - variantideks on 25 ja 50 cm reavahe. Seetõttu on võimalik külvata erinevaid kultuure - kitsama reavahega näiteks nisu ja otra, laiema reavahega maisi ja uba. Vaheltharimine toimub eraldi töökäiguna. Selleks tuleb külvikule juurde monteerida hanijalg-otstega piid. Vaheltharimiseks monteeritakse piid seemendajate külge. Seejärel on võimalik mööda külvijälge teostada vaheltharimist. Selleks muudetakse piide asukohta raamil nii, et pii asetseb töökäigul külvirea vahel - hävitades nii olemasolevad umbrohud.Töökatsed sel kevadel.

"System Cameleon" külvikut on võimalik soetada hinnaga vahemikus 40 000 - 130 000 eurot. Hind sõltub masina töölaiusest ning sellest, milliste moodulitega külvikut soetada soovitakse. Esimene Eestisse toodud külvik on 2015. aasta väljalase ning piiritaga külvanud ca 450 hektarit ning selle eest tuleb tasuda 95 000 eurot. Tarneajaks võib arvestada keskmiselt ühe kuu - tehas suudab külviku kliendi soovide kohaselt kokku panna ca kahe nädalaga, sellele lisandub veel transpordile ja dokumentide vormistamisele kuluv aeg.Anu Riisalupõllumajandus.ee kaasautor