Viira talu tõi tatrakasvatuse taas ausse

Nende talu tatrakasvatus sai alguse soovist saada head mett ja parim pidi peremehe sõnul olema just tatramesi. Nii külvati oma esimesed põllud. . Mihkelsoo sõnul on tatar väga leplik kultuur ja vääriks kindlasti kasvatamist. Nende talu eripäraks on maheviljelus. See aga tähendab, et eriti palju tuleb tegeleda umbrohtude mehaanilise tõrjega ja seega on agrotehnika veidi erinev tavalisest teraviljakasvatusest. Seepärast on ka külvikord selliselt paika pandud, et enne tatrakülvi on alati must kesa. "Külvikorras on mul esmalt näiteks mesikas, ristik, siis kas talinisu või talirukis, seejärel must kesa ja siis tatar. Tatart kasvatan 2 aastat järjest, kuigi siis on teisel aastal saak veerandi võrra väiksem," rääkis Mihkelsoo. "Eelviljaks ei soovita ma kaera." Tatra saagikuseks on peremees saanud maksimaalselt 2,5 tonni hektarilt. "Üldiselt on tatar selline lollikindel kultuur, et kui sa ka mitte midagi põllul ei tee, siis 500 kilo hektarilt saad ikka. Minu parim saak on 2,5 tonni hektarilt. Ideaal oleks 3 tonni saada. Venemaal on keskmine tatrasaak 440 kilo hektarilt. Muidu on aga Venemaa, Poola ja Ukraina maailmas suurimad tatratootjad. Ja neis maades on harjutud ka enam tatart tarbima," ütles ta ja lisas, et seega on tatar igati meie kliimasse sobiva kultuuriga.. Külvama peab tatart keskmiselt 5-6 cm sügavusele. Seeme peab olema kindlasti läbimõõdus 4 mm. Külvisenorm on kuni 90 kilo hektarile, Viira talus külvatakse 70 kg hektarile, sest siis on taimel rohkem ruumi võrsumiseks. Peale külvi on soovitav põld rulliga üle käia.Mesilased kuuluvad tatrakasvatuse juurde. Ideaalis võiks olla arvestusega 2 mesilasperet ühe tatrapõllu hektari kohta. Aga mida rohkem, seda parem. Taru optimaalne kaugus põllust võiks olla 0,5 km. Tatar on vähenõudlik kultuur ja ei vaja palju väetist ehk ideaalne mahekultuurina. Tatra taimel on endal võime omastada mullast tunduvalt rohkem toitaineid, tänu oma juurtele. Nii omandab taim 3 korda rohkem kaaliumi, 2 korda rohkem fosforit ja 5 korda rohkem naatriumi, kui teised teraviljad.

Pea 20 aastat tagasi alustati tundmatu sordiga, mis oli pärit Rootsist. "Sordi kohta ei oska ma midagi öelda, seemne saime toona rootslastelt. Aga see on ennast igati õigustanud ja kasvatame seda siiani. Tegu on hilise sordiga, taimed on meetrijagu kõrged," ütles Mihkelsoo ja arvas naljatades, et nüüd peale neid aastaid võib seda sorti juba Viira talu sordiks kutsuda küll. Igal juhul soovitas ta kasvatada kõrgema kasvuga sorte, sest need hargnevad rohkem, tekib rohkem külgvõrseid ja seega ka saak on suurem.Vähenõudlik kultuur

Saaki saab alati.