Kellele kuuluvad meie suurimad veekogud?

Kellele kuuluvad meie suurimad veekogud?  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Eesti suuremate eraveekogude hulgas on üksjagu omaaegseid suuri kalakasvatustiike, millest osa kasutatakse sihtotstarbeliselt siiani, ning looduskauneid metsajärvesid, mille ääres omanikud käivad puhkamas.

Veekogud on eravaldusse sattunud 90ndatel aastatel maade tagastamise käigus või ostetud avalikult oksjonilt. Enamik suurematest veekogudest asub kinnistutel, kus lisaks veealusele maale on ka hektarite viisi muud maad. Aastate jooksul on osa suurt eraveekogu omavatest kinnistutest edasi uutele omanikele müüdud.

Eestis on kolm erakätes olevat kinnistut, kus veealust maad on enam kui sada hektarit. Kinnistuid, kus veealust maad on vähemalt 16 hektarit, on kokku 19 kogupindalaga 852 hektarit ehk 8,52 km². Seega paarikümne suurema eraveekogu pindala on natuke suurem kui Mustamäe linnaosa (8,15 km²) ja väiksem kui Türi linna territoorium (9,79 km²).

Vaatluse all olevast 19 kinnistust 12 on endised kolhoosiaegsed kalatiigid või kalakasvatuseks rajatud paisjärved. Eriti ohtralt on selliseid kinnistuid Võrumaal, näiteks Antsla vallas Antsu külas suisa viis ja Urvaste vallas Punde ja Visela kaksikjärves kolm. Samas kasutatakse tosinast kinnistust vaid kahte aktiivseks kalakasvatuseks, neljal tegeldakse kalakasvatusega mõningal määral ja ülejäänud kuuel kinnistul asuva veekogu ääres käiakse aeg-ajalt õngitsemas. Seejuures õngitseda tohib vaid omaniku loal, sest erakätes olevad tiigid ja osa paisjärvedest ei ole avalikult kasutatavad.

Müügikogused suurenevad igal aastal

Eesti üks suuremaid karpkalakasvatajaid Riina Kalda tegutseb Tartumaal Haaslava vallas. Sealsetes Tartu endisele metsamajandile kuulunud tiikides on kala järjepidevalt kasvatatud ligi pool sajandit. Kalda ostis kalamajandi tervikvara 90ndate aastate keskel. FIEna tegutsev Riina Kalda majandab abikaasaga kahekesi tiike, mille veepindala on 64 hektarit ja kus kasvab kokku üle 40 tonni kala. Kaubakalana müüakse karpkala, kuid tiikides ujub ringi ka linask ja koha. Karpkala kosub müügikaalu kolme suvega.

„Müügikogused on igal aastal suurenenud, kuid ilmselt hakkab piir ette tulema, sest veepinda pole nii palju,“ nentis Kalda. „Meie müügihooaeg kestab augusti lõpust mai lõpuni. Suvel pole mõtet järvekaladega konkureerida.“ Kalda sõnul müüvad nad aastas umbes 20 tonni karpkala, mis turustatakse peamiselt ASi M.V.Wool ja OÜ Latikas kaudu. Kalda kinnitusel tasub intensiivne karpkalakasvatus ära. „Oleme kasumis,“ lisas ta.

Aastakümneid on kaubakalaga tegeldud ka Jõgevamaal Jõune külas. FIEna tegutsev Aarne Liiv ostis 1995. aastal Kaarepere metsakatsejaama vahepeal tühjana seisnud kalakasvanduse ja hakkas erinevaid kalu ning vähke kasvatama. Liivile kuuluval kinnistul on 48 hektarit veealust maad, millest tiikide veepinda on ligi 41 hektarit. Kalatalu Härjanurmes müüb aastas üle 200 tonni kaubakala, kompleksi kuulub ka oma kalatööstus.

Tanel Ruusmaa

Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt ei maksta maamaksu avaliku veekogu ja avalikult kasutatava veekogu aluselt maalt. Avalike veekogude loetelu on sätestatud veeseaduse § 5 lõikes 1. Avalikult kasutatava veekogu nimekirja kinnitas valitsus keskkonnaministri ettepanekul 8. märtsil 2012. aastal (nimekirjas on 667 järve, 228 paisjärve ja 501 vooluveekogu ehk jõge või oja – toim.). Samuti sisalduvad nende veekogude andmed topograafilises andmekogus, mida peab maa-amet.Kui veekogu ei kuulu veeseaduses või valitsuse määruses toodud loetellu, tuleb selle aluse maa eest maamaksu tasuda. Kuna veealuse maa maksustamishind on reeglina madalam, kujuneb selle maamaks väiksemaks, kui on näiteks sama suure elamumaa, ärimaa või tootmismaa maamaks. Maamaksu kohustuse suurus saadakse maksustamishinna ja maksumäära korrutisena.Veekogu aluse maa maamaksu suurus ei sõltu sellest, kas maa omanik kasutab seda maad tulu teenimise eesmärgil või mitte.

Kala ei jõua turustada

Ma poisikesena nägin, et vanaisale kuulunud hoone korsten oli viimane asi, mis vee seest välja paistis, meenutas Andres Turgan, kuidas talumaadele rajati 70ndate aastate lõpus Soodla veehoidlat.

Sestap kuulub praegu riigiametnikuna töötavale Turganile kümnendik Tallinna linna joogiveehaardsesse kuuluvast Soodla veehoidast. „Tegu on tagastatud kinnistuga, ma lasin kogu maa, mis vanaisale kuulus, tagasi mõõta,“ rääkis Turgan. „Omal ajal oli see kõik talu põllu- ja heinamaa, jõgi jooksis keskelt läbi.“

Harjumaal Anija vallas asuvas Soodla veehoidlas on veealust pinda 261,7 hektarit, millest Turganile kuulub 26 hektarit.

Tegelikult võeti praeguse veehoidla alune maa 50ndate aastate alguses kasutusse nõukaarmee polügoonina. „Minu isa tõsteti majast välja juba 1952. aastal ja hiljem asus sellesse majja elama metsavaht,“ märkis Turgan. „Enne veehoidla paisutamist vedas metsavaht elumaja ära, aga viletsas seisus oleva sauna ja lauda jättis alles. Saunakorsten oligi viimane asi, mida ma nägin.“

Turgani sõnul ei ole ta endale kuuluval kinnistut mitte kuidagi kasutanud ega seal midagi teinud. „On vaid emotsionaalsed mälestused,“ lausus ta. „Aga eks elu näitab, võib-olla saab sellest kinnistust kunagi mingit kasu ka.“

Rüüstamine kahandas väärtust 

Kellele kuuluvad meie järved?  Foto: Äripäev AS

Loe pikemalt ja vaata, kellele, mis järv täpsemalt kuulub Äripäeva veebist.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150