Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. juuli 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas kasvatada kanepit?

Kuidas kasvatada kanepit?
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Et kanep on vaikselt aga kindlalt võtmas tagasi oma kunagist tugevat positsiooni põllukultuuride seas, nii tarbijaskond kui toodete arv on kasvuteel, siis on põhjust rääkida tööstusliku õlikanepi kasvatamisest.

Sel aastal on Eestis kanepi külvipind hinnanguliselt 2000-2500 hektarit. Kasvatavad nii suurtootjad, näiteks on tänavu Sadala Agros maas üle 400 hektari kanepit, aga ka väiketootjad kel vaid mõni hektar põldu. Uurisime Perfect Plant OÜ juhatuse liikmelt Ago Siinerilt kuidas tööstuskanepit kasvatada.

Praegu Perfect Plant OÜl endal enam kanepipõlde ja sobivat põllutehnikat pole. Küll aga on eelnevatel aastatel ise ka kanepit kasvatatud ja osatakse huvilistele nõu anda. Hetkel tegeleb Perfect Plant OÜ kanepiseemne müügiga ning kanepitoodete kokkuostu ja turustamisega, olles nii erinevate väiketootjate peamiseks partneriks turustuskanalite leidmisel.

"Oleme 2005. aastast tegelenud tööstuskanepiga Eestis. Ostame hetkel kokku ainult siin kasvatatud kanepiseemet. Edasist töötlemist teostame ja tooteid toodame ise, omades sel viisil paremat kontrolli toodete kvaliteedi, säilivusaegade ja maitseomaduste üle. Kanepikiududega me hetkel ei tegele. Toodetu peamine sihtturg on täna siiski Euroopa, vähesel määral on olnud kliente ka Venemaal," tutvustas Perfect Plant OÜd Ago Siiner.

Õlikanepi põld Viljandimaal
Foto: Teele Vaarak

Eestis kasvatatakse enim tööstuskanepit 'Finola'. "Soovitame kasvatada kanepisorti 'Finola', mis liigitub seemnekanepiks. Sort 'Finola' on madala kasvuga, kanepisortide lõikes hea saagikusega ja lühikese vegetatiivperioodiga meie kliimasse hästi sobiv kanepisort. Koristada on seda võimalik olemasoleva tehnikaga ehk tavakombainiga," soovitas Siiner ja lisas, et kanepikasvatuse juures ongi keerukaim koristusprotsess, sest kanep võib olla kombainile üsna kurnav, ummistades heedrit ja seepärast tuleb koristada aeglaselt ja hoolega.

Külviseemne hind on vahemikus 8,75 - 10 eurot kilo. "Hinna määrab ära ostetav kogus. Kulu hektarile on olenevalt idanevusest 20 - 30 kg/ha. Seemnesaagi kokkuostuhinnad on täna vahemikus 1,8 - 2,0 eurot/kg sertifitseeritud maheseemne eest ja 1,4 - 1,6 eurot/kg tavakasvatusest pärit saagi eest. Keskmine saagikus esimestel aastatel on olnud 800 kg/ha (kuivatatud ja puhastatud seemet), kogemuste kasvades võiks realistlik olla 1000 - 1200 kg/ha, võimalik on ka 1,5 tonni/ha, maa peab olema hea ja toitaineid peab olema piisavalt," rääkis hindadest ja kogustest Siiner.

Õpi teistelt kasvatajatelt.

Soovitused sordi 'Finola' kasvatamiseks

Vajab palju toitaineid.

Kuna 'Finola' annab vähem kuiva vart ja lehe biomassi (~ 5t/ha) kui teised kanepisordid, vajab ka vähem väetamist, praktikas on vaja hea saagikuse saavutamiseks ~ 50 kg N/ha. Suuremad N kogused tõstavad taime kõrgust ning lükkavad edasi saagi valmimist, kaaliumi looduslikest kogustest aga tavaliselt piisab. Seemne kasvuks oleks veel lisada vaja fosforit.

Muld:

Külv

Külvi ja koristuse vahel:

Koristus:

Järelejäävate varte niiskussisaldus pallimisel võiks olla alla 20%. Põllule jätmine suurendab küll mulla orgaanilise aine sisaldust, kuid võib põhjustada liiga vähese mikrobioloogilise kõdunemise tõttu probleeme põllu kündmisel järgmisel kevadel (püstised varred lihtsalt ei kõdune veel piisavalt ära).

Kuivatamine:

Nagu ka teised kanepisordid, on 'Finola' suurepärane ringluskultuur, sobides eriti ka n.ö. orgaanilise põllumajanduse süsteemidesse ning andes suurimat efekti umbrohutõrjes. Oma kiire kasvuga umbrohu lämmatav kanep peaks andma positiivsema tulemuse kasvatades seda enne teravilja või juurvilja ja teraviljade vahele, vältida tuleks rapsile (sh teistele ristõielistele) järgnevust.

Allikas: Perfect Plant OÜ

 

Kanepikasvatus sobib ka väike-ettevõtjale

Valgamaal Pukas kasvatavad ema ja tütar, Annika Hendrikson ja Mari-Liis Hendrikson, kanepit kahel hektaril. Maa on renditud, tehnika on renditud aga siiski näib asi ennast ära tasuvat, sest toodetu müüakse ise erinevatel laatadel.

"Oleme algajad, asjaarmastajad. Kasvatasime kanepit esimest aastat kodukohas Valgamaal Pukas. Põldu on meil 2 hektarit ja selle rentisime. Seemne ostsime Perfect Plant OÜst. Külvasime eelmisel aastal 1. juunil tavalise viljakülvikuga, 50 kilo seemet läks kahele hektarile. Meie ei väeta, mahetootjad ka veel ei ole, kuigi see plaan on. Kombainiteenuse tellisime teenusena," rääkis Annika Hendrikson.

Midagi väga keerulist naised kanepikasvatuses ei näe. "Raske oli määrata koristusaega, pool põldu tundus olevat valmis ja teine pool alles toores ja keeruline oli leida ka kombainerit, kes seda ajamahukat koristust nõus oli tegema. Meie põldu, kahte hektarit, võttis kombain peaaegu terve päeva," lisas Mari-Liis Hendrikson, kelle idee oligi kanepit kasvatama hakata, sest esimesi kanepipõlde nägi ta Ameerikas reisil käies.

Kanepitooted valmivad käsitööna.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Tooteid, mida kanepist teha saaks on palju. "Meil käib pidev tootearendus. Katsetame enda peal ja üritame kõik mis kasvatasime ära töödelda. Vaid varred jäävad kasutamata," rääkisid ema ja tütar.

Nii on tehtud seemnetest jahu, millest hiljem tehti leiba ja muffineid. Samuti on pressitud õli, seda küll teenustööna taas. "Seda teenust pakub Eestis näiteks Kaarli talu Väike-Maarja lähistel. Meie oleme nende abi kasutanud," lausus Annika Hendrikson. "Kui kanepiseemnetest on õli välja pressitud, siis teeme järelejäänud massist näiteks kalasööta, pressime massi kokku graanuliteks, kuivatame ja valmis".

 

Ema ja tütar omi tooteid Türi Lillelaadal müümas.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Mari-Liis Hendrikson täiendas, et on katsetatud teha ka kosmeetikat, näiteks kreeme. 

"Oleme proovinud teha ka kanepipiima mustikaga aga selle säilivusaeg on väike, vaid 4 päeva. Maitses samas väga hea. Proovisime ka toorshokolaadi kanepiseemnetega. Kogu aeg käib tootearendus," ütles tütar.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960