Börs: Piimahinnad on kahe kuuga tõusnud 30 protsenti
Nädala börsiuudised: piimahinnad näitavad tõusu; Euroopa piimatootmine kahaneb; Euroopa Liidu nisuekspordi prognoosi vähendatakse veelgi; rapsiseemnete hind püsib kõrgel; varude vähenemine pani nafta hinna tõusma.
Piimahinnad on kahe kuuga tõusnud 30 protsenti
Piimahinnad jätkasid Global Dairy Trade oksjonil kallinemist ja jõudsid viimase 16 kuu kõrgeima tasemeni. Hindu toetab piimaturu tasakaalukam väljavaade, vahendab agrimoney.
Kaks korda kuus toimuval oksjonil kasvasid hinnad 7,7 protsenti (võrreldes eelmise oksjoniga). Eelmisel kahel oksjonil tõusid hinnad vastavalt 12,7 ja 6,6 protsenti. See tähendab, et juuli keskpaigast on piimahinnad tõusnud juba peaaegu 30 protsenti (vt. allpool olevat graafikut).
Kõige rohkem kallinesid veevaba piimarasva ja või hinnad, vastavalt 15,4 ja 14,9 protsenti. Täispiima pulbri hind tõusis aga vaid 3,7 protsenti.
„Võib-olla näeme edaspidi väikest konsolideerumist,“ ütles USA maakleri Rice Dairy analüütik Jon Spainhour. „Aga asjaolu, et hinnad on suutnud üleval püsida, on märkimisväärne.“
Euroopa piimatootmine kahaneb
Spainhour ütles, et piimahindasid on üles poole vedanud kaks faktorit. „Euroopa piimatootmine pole olnud nii intensiivne kui inimesed arvasid,“ ütles ta. Euroopa Liidu piimatootmine langes juunis (eelmise aasta sama ajaga võrreldes) 1,5 protsendi võrra. Järsult langes näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia toodang.
„Lisaks sellele oleme näinud ka ostmise suurenemist Aasias, eriti Hiina regioonides,“ ütles Spainhour.
Spainhouri sõnul on hindade tõus turumeeleolusid muutnud ning ostjad, kes varem ootasid täiendavad hinnalangust, on aktiivsemaks muutunud.
„Kui sa olid enne ostja, siis pidid nägema, kuidas iga natukese aja tagant hinnad langesid. Kui sa ei ostnud praegu, siis said hiljem odavamalt,“ ütles Spainhour. „Nüüd on turg tunduvalt tugevam ja see on ärgitanud ostjaid tegutsema.“
Euroopas kallines kooritud piimapulbri hind lausa 3,4 protsendi võrra, mis on selle aasta suurim nädalane tõus. Tonn maksab 2088 eurot.
Euroopa Liidu nisuekspordi prognoosi vähendatakse veelgi
Euroopa Liit kaotab veelgi dramaatilisemalt maailma suurima nisueksportija tiitli, teatas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), vahendab portaal BlackSeaGrain.
Euroopa Liidu üleüldine nisueksport peaks 2016-2017 hooajal langema peaaegu veerandi võrra 25,5 miljoni tonnini, teatas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).
ÜRO prognoos on üks pessimistlikumaid – näiteks USA põllumajandusministeerium (USDA) prognoosib 27,0 miljoni tonnist eksporti ja Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC) 27,3 miljoni tonnist eksporti.
Euroopa Komisjon ise arvab, et liidu eksport saab olema 26,3 miljonit tonni (sinna hulka kuulub ka kõva nisu).
FAO prognoos peegeldab nisusaagi ootuste vähenemist, mis on tingitud peamiselt Prantsusmaad tabanud paduvihmadest. Prantsusmaa on ELi suurim nisutootja.
Euroopa toidunisu hind langes 1,2 protsenti ja tonn maksab 159,5 eurot. Tõsi, mitmetes suurtes Euroopa riikides on saagiootused suvel pidevalt vähenenud. Teisalt on Ida-Euroopa riikide ja teiste maailma suurimate tootjate (nt Venemaa ja USA) saak väga suur, mis on surunud allapoole ka Euroopa hindasid.
Venemaa eksport ei ole siiski nii võimas
Venemaa nisueksport teeb sellel aastal rekordi, aga mitte nii suure, nagu investorid on oodanud, teatasid USA ametnikud. Põhjus on nisu kvaliteedi langus ja suur rahvusvaheline konkurents, kirjutab agrimoney.
USA põllumajandusministeeriumi (USDA) Moskva büroo tõstis Venemaa nisusaagi prognoosi 7 miljoni tonni võrra 72 miljoni tonnini. Venemaa enda põllumajandusministeerium ja IGC prognoosivad 70 miljoni tonnist saaki.
USDA aga usub, et Venemaa nisueksport saab olema siiski tagasihoidlikum – 28,0 tonni. See on tunduvalt väiksem prognoos kui teistel turujälgijatel. Näiteks IFC prognoosib 30,7 miljoni tonnist eksporti ja Venemaa ise 30 miljoni tonnist eksporti.
„Maailma nisuturul on väga tihe konkurents,“ ütles büroo ja lisas, et nisuvarud võivad 2016-2017 hooaja lõpuks jõuda rekordini.
Lisaks sellel on Venemaa nisul probleeme kvaliteediga, mis piirab mitmetele turgudele sisenemist.
Rapsiseemnete hind püsib kõrgel
Teistest toorainetest kallines rapsiseemnete hind 1,5 protsendi võrra 379,25 euroni tonnist. Rapsiseemnete toodanguprognoose on vähendatud nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Poolas. See on viimastel kuudel hindu tublisti toetanud.
USAs kallines maisi hind 4,9 protsenti ja nisu lisas 2,3 protsenti. Kummagi buššel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 3,34 ja 4,03 dollarit. Sojaubade hind tõusis 3,9 protsenti ja buššel maksab 9,82 dollarit.
Kakao hind langes 0,5 protsenti ja tonn maksab 2903 dollarit. Robusta kohv jätkas kallinemist – tonnihind tõusis 6,1 protsenti 1917 dollarini. Sellele aitab kaasa eelkõige suuremate tootjate ekspordiootuste langemine, mis on tekitanud spekulatsioone, et kohvi on maailmaturul edaspidi vähem saada.
Suurriikide lepe ja USA varude vähenemine pani nafta hinna tõusma
Nafta hinnad hakkasid neljapäeval kiiresti kallinema, sest USA varud vähenesid ootamatult palju, vahendab Äripäev.
Varud vähenesid eelmisel nädalal 14,5 miljoni barreli võrra 511,6 miljoni barrelini. Tegemist on suurima naftavarude langusega alates 1999. aasta jaanuarist. Peamiseks põhjuseks oli USA rannikul möllanud troopiline torm Hermine, mis vähendas impordimahte.
Analüütikud aga prognoosisid, et naftavarud kasvavad 225 000 barreli võrra.
Toornafta sellenädalasele hinnatõusule aitas kaasa ka Venemaa ja Saudi Araabia kokkulepe, millega püütakse turgu stabiliseerida. Tõsi, paljud analüütikud on kokkuleppe küsimärgi alla seadnud ning arvavad, et riigid „üritavad nafta hinda üles rääkida“.
Brenti toornafta tõusis nädalaga 4 protsenti ja WTI lisas 4,2 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 48,71 ja 46,32 dollarit. 95 bensiini hind Rotterdamis kallines 0,5 protsenti 473 dollarini tonnist.
