Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 12. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti piimanduses on suured probleemid, aga kriis räsib tugevalt ka teisi põllumajandussektoreid: seakasvatust, teraviljakasvatust, köögiviljakasvatust, jne.

Kahetsusväärselt on Eesti riik alates 2014. aastast jätnud põllumeestele maksmata siseriiklikud üleminekutoetused. Tuleval aastal on Euroopa Liidu reeglite kohaselt Eestil võimalik oma riigieelarvest põllumehi toetada ligi 20 miljoni euroga ning Talupidajate Keskliidu hinnangul peaks riik seda ka tingimata tegema.Euroopa Liidu poolt on planeeritud Eestile eraldada 8,1 miljonit eurot põllumajanduse kriisiabi. Talupidajate Keskliit peab vajalikuks, et Eesti riigi poolne kaasfinantseering oleks samas mahus ja selle väljamaksmine toimuks esimesel võimalusel. Talupidajate Keskliit ei osalenud suurpõllumeeste aktsioonil „(M)ärkamine!“, kuna selle rõhuasetus on liialt piimanduse probleemide keskne. Samuti on piimapudelite maha asetamine, sobimatu märgistamine ja selliselt väljajagamine Talupidajate Keskliidu arvates kohatu, sest toit on Eesti traditsioonide kohaselt püha ja sellega ei eksperimenteerita.Talupidajate Keskliit peab väga oluliseks Eesti põllumajanduses peretalude arendamist ja selleks paremate võimaluste leidmist Eesti maaelu arengukava raames.