Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. september 2016

Taanimaa seemnekasvatus kõrgel tasemel

Taanimaa seemnekasvatus kõrgel tasemel
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Tänavu suvel oli Eesti põllumeestel hea võimalus külastada Taanis Nordic Seed'i seemnekeskust.

Nordic Seed on asutatud 2008. aastal kahe kohaliku sordiaretusfirma liitumisel ja kuulub Danish Agro gruppi, kel on 84,2% osalus firmas. 15,8% kuulub Vestjyllands Andel'ile.

Meie põllumehed võtsid vastu Jens Lund Pedersen ja Brian Bacher Pedersen. Nemad näitasid meile Nordic Seedsi Holeby's asuvat seemnekeskust ja sealseid katsepõlde, sest meie põllumeeste eesmärgiks oli tutvuda uute teravilja sortidega. Katsepõllud olid muljetavaldavad, taimed tugevad, viljapead suured.

Seemnekeskuse katsepõllud olid suurepärased
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Sortide katseid tehakse erinevates kohtades, Taanis kolmes kohas, aga ka näiteks Uus-Meremaal. Sellest aastast lisandus ka rukkiaretus Saksamaal, kus rõhk on eelkõige hübriidsortidel. "Üheks eesmärgiks on lisaks suure saagi saamisele ka see, et rukist saaks kasutada biogaasi tootmisel," ütles Pedersen. "Eestis on meie koostööpartneriks Kuusiku Katsekeskus. Lisaks kontrollitakse meie sortide talvekindlust ka Lätis."

Koostööd tehakse võrdluskatsete näol nii Baltikumis, kui Soomes, Poolas ja Prantsusmaal.

"Tegeleme ka teiste aretajate sortide katsetamistega, siin teeme koostööd kõigi suuremate aretajatega, nagu näiteks Syngenta või KWS. Katsed oleme teinud näiteks maisi ja rapsiga," selgitas Pedersen.

Brian Bacher Pedersen selgitas, kus ja kuidas tehakse katseid.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Katsekeskus üllatas nii kaunite põldude kui oma suurusega

Jens Lund Pedersen tõi Taani kohta välja huvitavaid fakte.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Huvitavaid fakte Taanimaast

Maade teema on alati huvipakkuv, nii vastas Pedersen meie põllumeeste küsimusele põllumaade kohta, et Taanis on 2,65 miljonit hektarit põllumajanduslikku maad, millest 6%  ehk 180 000 ha on mahemaad. "1,5 miljonit hektarit on teravilja all ja teravilja keskmine saak on 6,8 t/ha. Kogusaak oli 10 miljonit tonni 2015. aastal, millest vaid 2 miljonit tonni eksporditakse, ülejäänud läheb suures osas oma loomade söödaks," lausus Pedersen.

Tänavune aasta on ka Taanis ebatüüpiline olnud viljakasvuks. "Kuigi kliima on üldjuhul Taanis vilja kasvuks hea, siis sel aastal oli meil kevadel väga pikk kuivaperiood. Mais tuli 5-7 mm vihma. Nii on juhtunud kord 20ne aasta jooksul. Siinne piirkond on üks viljakamaid Taanis, siin on tihti talinisude saagid 10 t/ha, suviotrade saagid 7-8 t/ha," selgitas Pedersen ning ütles veel, et taliotra kasvatatakse Taanis 120 000 hektaril ja suviotra 600 000 hektaril aga suvinisu vaid 25 000 hektaril. "Enamus aastatel ei ole talivilja talvitumine probleemiks, sest kliima on pehme. Talinisu kasvatatakse pea 550 000 hektaril."

Õppereisi Taani korraldas Baltic Agro AS.

300 eurot keskmiselt on Taanis hektaritoetus.

 

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150