Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 23. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Noorkõiv: Veised võib ju kaotada, kuid metaaniprobleem sellest ei vähene

Tuleme veel korra tagasi lugeja poolt viidatud artikli juurde (Maalehe Maamajanduses ilmunud 18. august, nr 8), selgitamaks mida siinkirjutaja ikkagi öelda tahtis.

Esmalt, nimetatud artikli eesmärgiks oli objektiivselt avada nö metaani teemat. Ajendiks oli aga ajakirjaniku järgmised küsimused:  kas metaani puhul on vale rääkida nn lehmapeerust, kui mõistlik oleks kehtestada metaanimaks, kas lehm on üks suuremaid saastajaid, jne.? Ses osas on mul raske kommenteerida, miks selline teema ajakirjaniku huviorbiiti tõusis. Kas võimukoridorides liigub järjekordne maksutõusueelnõu? Raske öelda.

Ent läheme tagasi teema alguse juurde. Asjaosalised on kursis, et ligemale kümme aastat tagasi hakati rahvasuus lehmapeerumaksuks ristitud seaduse alusel keskkonnakompleksloa omanikele, kelle hulka arvati ka põllumajanduses tegutsevad suurtootjad väljastama makseteatisi, eesmärgiga maksustada välisõhku paisatavate kasvuhoonegaasid hulka. Pool aastat hiljem aga muutis Keskkonnaministeerium palvel Riigikogu keskkonnakomisjon seadust, tagastades põllumajandustootjatele kompleksloa alusel metaaniheitmete eest kogutud saastetasud.Väitsin toona oma kirjatöös, et kui riik eelpool mainitud seaduseelnõu taas lauale tõstab, peab sellele eelnema vastavad teadusuuringud. Ja see põhimõte võiks kehtida enamuste seaduste menetlemise puhul. Vastupidiselt lugeja väitele, ei võtnud ma kirjutatud artiklis ega võta ka edaspidi seisukohta antud maksu rakendamise poolt ega vastu. Las see jääb ametkondade ja tootjaorganisatsioonide ühiselt otsustada.Kergelt kumab lugeja kirjast läbi hoiak seada kahtluse alla teadlase objektiivsus varasemate uurimistulemuste tõlgendamisel. Faktid ja nende objektiivne interpreteerimine on teadlased kõige olulisemad tööriistad. Isegi siis kui eksperimendi tulemused ei vasta meie (uurimistöö tellija) ootustele. Lugeja väidab, et siinkirjutaja süüdistab mahedatel rohumaadel kosuvate veiseid keskkonna saastamises. Nii see ei ole! Vaatame taaskord objektiivseid fakte. Siinkirjutaja selgitas kuidas väljendada looma poolt emiteeritud metaani kogust võrdlemaks seda teiste metaani (oluliselt suuremate!) õhku paiskajatega nagu riisipõllud või prügimäed. Miks keskkonnaaktivistid (ja ka seadusandjad) keskenduvad just mäletsejalistele on asjaolu, et loomade puhul on võimalik metaani emissiooni mõõta. Olgu selleks grammid või liitrid. Riisipõllult emiteeritud metaani on kordades keerulisem kindlaks teha kui veiste puhul.Söötmisteadlased on oma uurimistöö nurgakiviks seadnud metaanitemaatika selle tahu, mis väidab, et mäletseja söötmise seisukohalt on metaani näol tegemist söödakasututuse efektiivust väljendava näitajaga. Mitmed uurimisgrupid üle maailma ongi keskendunud sellele, kuidas lüpsilehma metaani vähendada nii, et me ei pärsiks piimatoodangut või vatsa tervist. Ikka selleks, et leida kesktee keskkonnaalaste piirangute ja piimatootjate majandusliku efektiivsuse vahel. See, mis puudutas siinkirjutaja väidet, et mahetootmise ja lihaveisekasvatuse tulemusel produtseeritakse enam metaani kui piimakarjakasvatuses, on lihtne selgitus. Eeldusel, et lihaveise- ja maheloomakasvatuses domineerivad söödaratsioonis rohusöödad ehk kiurikkad söödad, siis on vatsa metanogeensetel bakterite kordades rohkem substraati, millest nö metaani toota võrreldes lüpsilehmaga, kelle ratsioonist sageli poole moodustavad teraviljad. Just tärkliserikkad söödad on üheks peamiseks teguriks, mis vähendavad vatsa seede käigus metaani teket. Kuid ei tohiks unustada, et metaani emissiooni saab mäletsejalistel vähendada ainult piiratud mahus.Kokkuvõtteks juhin taas tähelepanu, et ei siinkirjutaja ega minu kolleegid ei pea veiste maksustamist kasvuhoonegaasi emiteerimise pärast vajalikuks. Eriti teades, et märkimisväärse osa emiteeritavast metaanist, mis panustab globaalsesse kliimasoojenemisesse, on põhjustatud märgalade, nafta- ja gaasiväljad ning riisipõldude poolt. Seega pr Noorkõivule ja teistele tublidele lihaveisekasvatajatele rahustuseks, teadlaste pädevuses ei ole kedagi maksustada ja ammugi ei soovi lihaveiste arvu vähendamist. Kindlasti oleme lugejaga ühel nõul, et teadlased peaks töötama käsikäes tootjatega, ikka selleks tervikpilt oleks selgem ja sektor areneks. Seega faktidel põhinev ja süüdistusivältiv diskussioon loomakasvatuses on igati tervitatav! Marko KassDotsentEesti Maaülikool