Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 30. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Otsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest, s.o kas põllumajandustoodete tootmine või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Põllumajandusmaa hoolda­misel kehtib alates 2015. aastast nõue, et tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandus­maal tuleb lisaks niitele ka hekseldatud rohi teatud ulatuses kokku koguda. Maaeluministeerium on viidanud Euroopa Komisjoni kirjale, et nii kehtestatud nõuded ei ole vastavuses EL õigusega ja esineb risk mittevastavusele. Lisades, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllu­majandusmaale ühetaoliselt. 2017. aastaks tuli otsetoetuste minimaalsete hooldustööde nõude raken­damisel sisuliselt otsustada kahe alternatiivi vahel, kas edaspidi tuleb hekseldatud rohi ilma eri­suseta täies ulatuses kokku koguda või lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab maaeluministrile saadetud kirjas, et otsetoetused peavad olema suunatud aktiiv­setele põllu­majandustootjatele ning pelgalt põllumajandusmaa hooldamine ei tohi muutuda omaette ettevõtlus­vormiks. Sellest tulenevalt on koda seisukohal, et pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik otsetoetuste maksmine pelgalt selle eest, et maad hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisu­korras, ilma et sellel maal toimuks sisulist põllumajanduslikku tegevust.Maaülikooli hiljutisest uuringust ilmnesid mõtlemapanevad faktid, et aastatel 2004-2015 on Eestis toetusaluse maa hulka lisandunud 103 000 ha heades tingimustes hoitavat maad, mida ei kasutata põllumajandustootmises. Samuti selgus, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas pelgalt heades tingimustes hoitava põllumajandusmaa osakaalu poolest suure edumaaga esimesel kohal – 2013.a moodustas heades tingimustes hoitava põllumajandusmaa osakaal Eestis 11%, võrdluseks oli sellist maad Lätis vaid 4,2% ja Rumeenias 3,3%. Lisaks eelne­vale tuleb silmas pidada, et Eesti otsetoetuste tase hektari kohta on Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige madalamate hulgas.Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda märkis maaeluministrile saadetud kirjas, et nõuded, mis lubavad edaspidi püsirohumaadel rohtu hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta, ei ole jätkusuutlik ei keskkonna ja muldade, põllu­majan­dus­sektori konkurentsivõime, Eesti majanduse, maapoliitika ja -suhete ega otse­toetuste süsteemi seisukohalt.

Juhan Särgava: Hekseldamise ahistamine ei tee maid vilja kasvatamise jaoks sobivamaks

Riik plaanib „euroheinategu“ 2019. aastast veelgi piirata

Selline võimalus loob eeldused põllumajandustootjatele mõeldud otsetoetuste maksmiseks isikutele, kes näevad põllumajandusmaad kui kindla tootlusega investeeringut, kuid kellel puudub sisuline huvi põllumajandusliku tootmisega tegelemiseks. Seejuures ei kujune sellise maa väärtus (ja rendihind) mitte reaalsest tootmispotentsiaalist vaid toetuste tasemest lähtudes. Koda leiab, et võimalus rohtu hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta soodustab maa põllumajandus­kasutusest väljaviimist, raskendab maa kättesaadavust ning seab rendihindade taseme otsesesse sõltuvusse otsetoetuste tasemest.

Siiski rõhutatakse koja kirjas, et süsteemi järsk muutus 2017. aastal võib põhjustada probleeme põllumajandustootjatele, kes üldjuhul kasutavad põllumajandusmaad põllumajanduslikuks tootmiseks, kuid ühte osa põllumajan­dus­maast hoiavad erinevatel põhjustel vaid heades põllumajandus- ja keskkonna­tingimustes ja ei kasuta seda põllumajandustootmises. Üheks selliseks asjaoluks võib olla näiteks viimastel aastatel drastiliselt muutunud piimaturu olukord.Samuti märgitakse, et hekseldamise piiramine põhjustab probleeme nendele põllumajandustootjatele, kellel loomi ei ole või kelle maad on põllumajandustootmiseks ebasobivad ja väheviljakad. Koristatud heina või heksli realiseerimine võib kujuneda keeruliseks, kui piirkonnas keegi enam loomakasva­tusega ei tegele.Eeltoodust lähtuvalt on koda nõus, et 2017. aastal lubatakse rohumaade hekseldamine ilma heksli kokku kogumiseta, et anda põllumajandustootjatele aega kohaneda ja teha ettevalmis­tusi uute nõuete rakendamiseks 2018. või 2019. aastal, mil tuleb hekseldatud rohi ilma erisu­seta täies ulatuses kokku koguda.Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub Maaeluministeeriumi üles töötama välja ka poliitikad ja meetmed, mis soodustaksid vähe­väärtus­likelt rohumaadelt kogutud biomassi väärindamist kas loomakasvatuses või muu toorainena. Samuti on vaja meetmeid, mis suunaksid maakasutust ja pakuksid võimalusi tulla toime muutustega maakasutuses. Koja hinnangul ei ole ühiskond (maksumaksjad) pikaajaliselt suuteline kogu põllu­majandus­maa ressurssi sõltumata maa tootmisväärtusest hoidma heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.Koda tegi maaeluministrile ühtlasi ettepaneku kaaluda ka veebikeskkonna loomist, kus saaksid kokku müügist või väljarenti­misest huvitatud rohumaade omanikud ja nende ostust või rentimisest huvitatud põllumehed, aga ka heina müüjad ja ostjad. Selline veebikeskkond võiks pakkuda lahendust põllu­majandusettevõtjatele ja maaomanikele, kellel pole lahendust oma maade kasutamisele kehtivate reeglite raamides.