Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhan Särgava: Hekseldamise ahistamine ei tee maid vilja kasvatamise jaoks sobivamaks
Saidafarmi juht Juhan Särgava on veendunud, et karmistuvad nõuded hekseldamisele ei pane kedagi selle asemel vilja kasvatama.
„Meil on vilja kasvatamiseks hästi sobivad maad, vähem sobivad maad ja kõrge kulutustasemega sobilikuks kohandatavad maad. Hekseldamise ahistamine ei tee maid vilja kasvatamise jaoks sobivamaks. Seal, kus tasub kasvatada, seal masktakse rentigi ÜPT ja „+“ veel. Ja seal kus ei tasu kasvatada, hakkab ainult rumal hekseldamise ahistamise tõttu vilja kasvatama ja teeb seda seni, kui kogu vara lõpeb ja rohkem laenu ei anna isegi MES mitte, pankadest rääkimata – need panevad veel tagatised kah müüki,“ ütles Särgava. „Maa heas korras hoidmise kulu kompenseerib EL oma liikmesriikidega ammu ennem meid kokku lepitud strateegia nimel. Ametnike ja väikeste huvigruppide püüd sellele rahale „oma pulk“ kodarasse ajada on pidevalt pulbitsenud. Tegelik saavutus on pigem vastupidine: püsirohumaade säilitamise kohustuslik kohustus, rohestamine.“ Ca pool maast kuulub tegevatele põllumeestele, kes sellest n.ö. pisutki tulusamast tegelusest (ÜPT) EL teenuse kaudu osa saavad. Teine pool on ise põllumajanduslikult hetkel mitteaktiivsed maaomanikud (endised põllumehed, pensionärid, maahaldusettevõtete osanikud, omanikud). „Oleme praktiliselt 3.madalaima ÜPT tasemega liikmesriik. Ja nüüd pureleme selle sendi ümber? Jaan peab saama, sest niigi vaeselt ja kahjumiga elab aga Jüri, kes ka maal elab, ei tohi, sest tema saab tulu?!? Kus riigis me oleme, et tulu vastu võitleme,“ küsis Särgava.
MIS ON MIS
Minimaalsete hooldustööde nõuete muutumine 2015. ja 2016. a
Kuni 2014. a olid minimaalsete hooldustööde nõuded osa põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (HPKT) hoidmise nõuetele vastavuse süsteemist. Nõuete rikkumisega kaasnes määratava toetuse vähendamine.Alates 2015. a. on minimaalsete hooldustööde nõuded seotud toetusõiguslikkusega. Nõuete rikkumisega kaasneb otsetoetuste määramata jätmine.2015. ja 2016. aastal piirati põllumajandusmaa osakaalu, mille puhul võis jätta heksli koristamata. Lisaks muudeti perioodi, mille jooksul hooldustööd tuli ellu viia.2015. aastal võis püsirohumaal jätta heksli põllule, kui taotleja kasutuses oli kuni 10 ha põllumajandusmaad.Kui taotlejal oli rohkem kui 10 ha põllumajandusmaad, siis võis heksli jätta põllule 10 ha-l ja lisaks kuni 10% põllumajandusmaa pindala osast, mis ületas 10 ha.Püsirohumaal võis jätta heksli põllule ka juhul, kui taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast moodustas põllumaa (välja arvatud lühiajaline rohumaa) üle 30% võikui põllumajandusloomade registri andmetel oli taotlejal 15. juuni seisuga loomkoormus püsirohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 LÜ.Alates 2016. aastast tohtis jätta hekseldatud rohu kokku kogumata kuni 15%-l taotleja kasutuses olevast toetusõiguslikust põllumajandusmaast, mille kohta taotleti toetust.Soovituslik loomkoormus rohumaa hooldamiseks karjatamisel oli 2016. aastal üldjuhul vähemalt 0,5 LÜ/ha.Aastatel 2013-2014 oli vaja enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad niita vähemalt üks kord enne 31. juulit või seal karjatada loomi (ebapiisava tulemuse korral niita rohumaa üle), ning 31. juuliks pidi niide olema koristatud või hekseldatud (hekseldamine oli lubatud alates 1. juulist).2015. aastast alates peab rohumaa olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide (püsirohumaal ka heksel) kokku kogutud hiljemalt 10. augustil. Püsirohumaad on lubatud hekseldada alates 5. juulist.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele