Tarmo Tamm: maaelu ja põllumajandus annab riigile lisaväärtust

Tarmo Tamm: maaelu ja põllumajandus annab riigile lisaväärtust  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Tehes aastalõpuintervjuud maaeluminister Tarmo Tammega, sain aru, kui palju on neid erinevaid tükikesi, millest tal tuleb suur pilt kokku panna, et meie maaelu edukalt juhtida. Palju on uus minister juba ametis oldud ajaga jõudnud teha, aga väga palju tegemisi on veel ees.

Uuel ministril on selge siht – ettevõtlus ja ettevõtlikud inimesed peavad olema maal, kus heaks eluks on kõik võimalused olemas – ilus ja puhas elu- ja töökeskkond, rahu, vabadus ja samas see miski, mis sunnib tagant iga päev liigutama, et muuta oma kodu ja koduküla parimaks kohaks maailmas.

„Maal on väga palju võimalik ära teha, luua reaalseid töökohti. Maaelu ja põllumajandus annavad palju lisaväärtust Eestile. Kui me otsime täiendavaid töökohti ja lisategevusi, siis need saavad tekkida maal. Ma ei ole idufirmade ega Start Up’ide vastane, kelle tegevus on suunatud pigem välismaale, mitte Eestisse, aga maal on reaalsed töökohad, mis tuleb taastada ja sinna tuleb ka riigil panustada. Valitsus peab oma arusaami muutma. Maale tekivad siis töökohad, kui on võrdne konkurents,“ ütles Tamm, kes on kindel, et elus tuleb õppida ümber, oma mõtted tuleb ümbermõtestada ja muuta oma elu ise selliseks, et oled rahul.

Maapoisist ministriks

 Maaeluminister Tarmo Tamm

Aastatel 2015-2016 kuulus Tarmo Tamm Riigikogu XIII koosseisu, kus ta oli rahanduskomisjoni aseesimees. Ta kuulub Keskerakonda. Aastatel 2014-2015 kuulus ta Riigikogu XII koosseisu, kus ta oli põhiseaduskomisjoni aseesimees. Aastatel  1999–2013 kuulus Tarmo Tamm Põlva Linnavolikokku ning aastatel 1991–1999 Põlva Vallavolikokku. Aastatel 1999–2011 oli  Tarmo Tamm Põlva linnapea. Aastatel 1993–1999 oli ta Põlva vallavanem. Aastatel 1976–1993 töötas Tarmo Tamm Põlva Agro töökoja juhatajana. 3. detsembril 1953. aastal Kioma külas sündinud Tamm on lõpetanud Tihemetsa Sovhoostehnikumi 1974. aastal mehhaniseerimise erialal ning Eesti Maaülikooli agraarökonomisti eriala 2007. aastal.

Kes keda esindab?

Minister Tamm oma töökabinetis.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Haridus on oluline, just praktiline haridus

Kui te oleksite täna ettevõtja maal, siis millega tegeleksite?

Maal tuleb leida endale tegevus, mis on hingelähedane ja milleks alati ei ole vaja ka sadu hektareid põllumaad. Ka pole minust loomakasvatajat, ei ole seda hinge, mis lubaks looma kasvatada tapmiseks, lihaks. Et eelistan ise alati Eestis kasvatatud ja toodetud kaupa, siis ma tegeleks vast maasikakasvatusega. Kasvataksin neid tänapäevaselt kiletunnelis, mis võimaldab varasemat saaki, väiksemat sõltuvust keskkonnateguritest nagu vihm ja jahedus ning pikendab korjehooaega. Pole välistatud, et ma midagi sellist ka tulevikus ette võtan.

Maaeluminister Tarmo Tamm

Vaid külaplatside rajamise aeg on möödas

Me peame toetama tegevpõllumajandust

11% kogu meie aktiivses kasutuses olevast põllumaast on maa, mida lihtsalt toetuste pärast niidetakse, hekseldatakse ja niidetu jäetakse põllule. „See maa peab minema aktiivsesse kasutusse. Kasvatagu kasvõi lambaid ja lihaveiseid. Mõnes kohas on see teema õigustatud, et säilitada olemasolevat keskkonda, loodusvaateid jne. On põllumehi, kes aga ei saa laiendada oma tegevust, sest on maapuudus. Siin ma ei saagi aru sellest, miks Põllumeeste Keskliit soovib lihtsalt hekseldamist pikendada – nende ülesanne on esindada ju kogu sektorit. Arukas on ju kogu niidetu ära kasutada loomade toiduks,“ arutles Tamm.

Piimatootjal läheb järjest paremini, seakasvatuses segased olud

Aiandussektor on selgelt alarahastatud ja sellest aastast alates on neil ka võimalusi rohkem saada erinevaid eurotoetusi ning ka välismaalaste seaduse muudatused leevendavad tööjõukriisi hooajatöödel. „Näen, et ses sektoris on ettevõtjad, kes on avatud uuele, kes tahavad arendada nii oma tootmisi kui tehnoloogiat. Nende missioon peaks olema isevarustuse taseme parandamine, nii kodumaise köögivilja kui puuvilja osas. Meie ülesanne on luua neile head tingimused, näiteks katmikaladel tegevatel ettevõtjatel on suured kulud energiale, siin on meie ülesanne neid aidata seadusandlusega, näiteks gaasiaktsiisi teemadel,“ ütles Tamm.

Kas maa ja metsa teemasid peaks käsitlema koos?

Kui Soomes on põllu- ja metsamajandusministeerium, siis kas nii võiks olla ka kunagi Eestis? „Ma arvan, et maal elades on välistatud see, et neid kahte asja eraldi vaadata, paljudel maaettevõtjatel on mets, ka eraisikutel. Neid asju ei saa hoida lahus. On absurdne, et pead mitme ministeeriumiga omi asju ajama. Ma näen küll, et tulevikus võiks olla nii ka meil, üks ühine ministeerium, mis tegeleb nii põllumajanduse, metsanduse, keskkonna ja kalandusega,“ ütles Tamm.

Meie vestluse lõpetas minister Tamm sellega, et ütles: „Olen noor minister, alles õpin seda ministriks olemist. Igal juhul luban olla põhjalik ja kõik nüansid endale selgeks teha, enne kui midagi otsustan.“

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931