Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rannu Seeme OÜ juht tõi kuulajateni esmalt suurema pildi. Tema sõnul on teraviljakasvatus otseselt sõltuv kliimast ja iga muutus, mida kohe võib-olla ei tunnegi, mõjutab kuidagi saake.

"Esmalt siis kliimamuutusest, mille tulemusel taimede kasvuprotsess on muutunud. Seda mõjutab eelkõige CO2 taseme tõus. See aasta on räägitud, et õhutemperatuur oli 1,2 kraadi Celsiuse järgi kõrgem, kui eelnevatel aastatel. Et CO2 oleks vähem, tuleb tegeleda biomajandusega. Siin on oma osa ka põllumajandusel ja väljakutse põllumeestele. Suurt rolli näen meie teadusasutustel. Maaülikoolis on asjaga süvitsi tegeletud, see teadmine tuleks nüüd põllumeesteni viia. Märksõnaks on ka ringmajandus - toidukadude vähendamine nii põllul kui tarbimisel tuleb viia miinimumini," selgitas Ajaots, kelle sõnul on ka meile jõudnud kätte nö biomajanduse ajastu ja asja tasub vaadata natuke suuremas pildis. "Peame sellega arvestama, sest muidu me enam varsti maailmas hakkama ei saa. Biomajandus on lahendus globaalsetele probleemidele. Eestil on siin head eeldused, sest meil on elaniku kohta 2 korda enam põllumaad kui Euroopa Liidu 27-s riigis keskmiselt."

Biomajandus

Biomajandus on on taastuva biomassitootmine ja muutmine peamiselt toidu-, sööda- jt biotoodeteks ning bioenergiaks. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust. Biomajandus on ainus jätkusuutlik majandamise viis.

Nii nagu kliimat on raske mõjutada, nii ei kasva maad kuskilt juurde. "Seega saab eesmärk olla see, et tuleb suurendada toidutootmist olemasoleva maaressursiga, samal ajal minimeerides survet keskkonnale. Tarkust on vaja juurde saada, põllumees peab käituma oma mullaga hästi, mulda ei tohi ära rikkuda. Kas me oskame mulda kasutada nii, et see meile kasu tooks? Tegelikult me ei tea, mis seal mullas toimub. Meil oleks vaja rohkem teadlaste abi. Võib-olla rikume lihtsate töövõtetega oma mulda," arutles Ajaots.

Elanikkonna juurdekasv 2030 - 8 miljardit ja 2050 -  üle 9 miljardi. Kõik vajavad toitu! Globaalne toidu tootmine peab suurenema 3% aastas.

Mis siis oleks need võtted, läbi mille saaks keskkonda säästa aga saagid ei väheneks?

Tänavune aasta ei ole teraviljakasvatuseks hea olnud

Rannu Seeme OÜ äriidee

Rahvas linnastub ja  vananebToitumisharjumised muutuvad- GMO vaba toitKaasaegne inimene ei tee füüsilist tööd

Miks kasvatada sojauba?

Sojaoa tootmine on keskkonnasõbralikEestis kasvatatu saak 2,2 t/ha, proteiin 34,6% ja õlisisaldus 20,9%.Eesti oma sojasort "LAULEMA"- Rannu Seeme OÜ kasvatab 9 ha seemnekasvatuse eesmärgil

Teraviljade hinnad 2015 

keskmine /2016 Rannu Seeme OÜ

Nisu 154,54 /148

Oder 148,5 / 112

Kaunvili 189,71 / 225

Raps 377,91 / 343

(eurot/tonn)

Koostöö on oluline igas sektoris

KEVILI

Rannu Seeme OÜ:

"          on pereettevõte, mis on asutatud 1993. aastal;

"          põhitegevusalaks on taimekasvatus ja seemnekasvatus;

"          põllud asuvad Tartumaal Elva vallas;

"          maad kokku 2016. aastal 2319.98 hektarit;

"          ettevõttel on GLOBAL G.A.P. toidunisu sertifikaat;

"          kuulub põllumeeste ühistusse KEVILI.