Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 21. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hundid söönud, lambad terved. Kuidas huntidega kõrvuti elada?

Hundid söönud, lambad terved. Kuidas huntidega kõrvuti elada?
Foto: erakogu
Kunagi olid hundid kõige laiema levialaga imetajad maailmas, tänaseks on hunt punases raamatus ja vajab kaitset. Teemal kuidas huntidega kõrvuti elada, neid kaitsta ja nende eest omi loomi kaitsta, rääkis Scandagra Eesti talvekonverentsil hundiekspert Laura Kiiroja.

Elukutse valiku taga, hakata huntidega tegelema, ei ole mingit erilist lugu. "Ametivaliku taga pole tegelikult muud põhjust, kui suur huvi huntide suhtes. Läksin ülikooli semiootikat õppima seepärast, et mind huvitas. Zoosemiootika suuna valisin seetõttu, et see huvitas mind kõige rohkem ja suund tundus õige. Teadmine, et tahan oma teadustöö raames just hunte uurida oli selge, põhjust ma ei oska seletada, ning olin oma otsuses takistustele vaatamata väga järjekindel," selgitas Kiiroja elukutsevaliku tausta. "Pärast seda, kui esimeste huntidega kohtusin ja nendega reaalselt töötama hakkasin, sain tugeva kinnituse, et valik oli õige ja ma olin oma kire leidnud."

Kiiroja uurib just hunte, sest hundid on ühed kõige enam vääriti mõistetud loomad, mille tulemusena on neid peaaegu liigi väljasuremiseni kütitud. "Ometi on nad fantastilised loomad ning nende roll ökosüsteemi tugiliigina on looduses kriitilise tähtsusega. Loodus on aga meile kriitilise tähtsusega. Seetõttu leian, et on vaja tegeleda huntide uurimisega ning paremate meetodite leidmisega suurkiskjatega kõrvuti elamiseks," lisas ta.

Oma igapäevatöös tegeleb ta loomaaiahuntide inimestega sotsialiseerimisega. Küsimusele miks seda tehakse, mida annab huntide sotsialiseerimine teadlastele ja mis kasu sellest saab üldsus, vastas Kiiroja, et huntide sotsialiseerimise eesmärgiks ei ole kasu üldsusele või üldse kasu inimesele. "Eesmärgiks on huntide heaolu parandamine loomaaias. Huntidel on kaasasündinud äärmiselt tugev inimhirm. Looduses on see ellujäämiseks väga vajalik, aga loomaaias, kus loomad on pidevalt inimestest ümbritsetud, on see ülimalt stressirohke. Hundid ei harju kunagi loomaaiaeluga piisavalt ära, kui neid pole sotsialiseeritud. Sotsialiseerimata huntide puhul on loomaaias tüüpiliseks probleemiks stereotüüpsed ja enesehävituslikud käitumised, pidevad põgenemiskatsed, õieti olematud võimalused veterinaarabi tagamiseks jne. Samuti õnnestub loomaaia külastajal sotsialiseerimata hunte väga harva näha, sest enamasti nad varjavad ennast. Huntide aedikud on seetõttu ühed neist, mida nimetatakse dead exhibits, sest inimesed tihti arvavad, et loomad on ära surnud, kui neid näha pole," rääkis hundiekspert. "Kui meil on juba metsloomad loomaaias, siis on meie kohus teha endast kõik, et loomadel oleks nii kõrge heaolu kui võimalik. Huntide sotsialiseerimine inimestega vähendab nende inimhirmu ning valmistab hundid tulevaseks loomaaiaeluks ette. Seda tuleb alustada juba 10-12 päeva vanuste kutsikatega, kusjuures esimesed 4 kuud peame olema nendega koos 24/7 ning sotsialiseeritust tuleb alal hoida kogu looma elu vältel, sest hirm on kerge tagasi tulema."

25. jaanuaril 2017 toimus Eesti Lennuakadeemias Scandagra Eesti ASi traditisiooniline talvekonverents pealkirjaga “Kasvatame kõrgust”, kus osales pea 400 külalist.konverentsi videoülekanne

Vaata lisa:

Laura Kiiroja töö viib teda igapäevaselt kokku huntidega.
Foto: erakogu

Kiiroja sõnul on hästi sotsialiseeritud huntidele loomaaia külastajad ja talitajad rikastuseks, mitte stressiallikaks, neile on võimalik pakkuda tipptasemel veterinaarabi ning rohkelt erinevaid rikastusi. "Külastajatele on sotsialiseeritud huntide nägemine loomaaias kindlasti meeldejäävam ja harivam kogemus. Kui hunt tunneb sinu vastu huvi ja soovib sinuga isiklikult suhelda, on see ka emotsionaalselt palju tugevam ja positiivsem kogemus, kui stressis hundi nägemine või ennast varjava looma üldse mitte nägemine. Lisaks kui kõrval seisab talitaja, kes oskab huntide kohta üldiselt ja nendest individuaalsetest huntidest palju õiget informatsiooni jagada, siis kõik see kokku kasvatab külastajate tolerantsust ka looduses elavate huntide suhtes," ütles Kiiroja.

Mis puutub teadusesse, siis sotsialiseeritud huntide puhul on võimalik uurida nende käitumist detailselt. Looduses olevat seda raske teha, sest looduses on hunte keeruline näha, eriti veel nii lähedalt ja nii sageli. "Seetõttu on looduses võimalik uurida huntide käitumist kontekstis - nende liikumist, karjastruktuuri, kiskja-saaklooma suhteid jne. Sotsialiseeritud loomaaiahuntide käitumise uurimine on aga lihtne, sest nad käituvad inimese juuresolekul vabalt," selgitas Kiiroja ja tõi näiteks, et USAs Indianas asuv Wolf Park, kus hunte on sotsialiseeritud juba 45 aastat, on välja andnud huntide etogrammi, kus on detailselt seletatud huntide n-ö motor patterns ehk baas-käitumismustrid." Motor patterns on samad nii vangistuses kui looduses elavatel huntidel ning seda etogrammi kasutatakse välitöödel looduses elavaid hunte uurides laialdaselt. Wolf Park, lastes oma huntidel nutikaelarihmasid kanda, on teadlasi aidanud ka näiteks kaelarihmade kalibreerimisel - andmetega selle kohta, kui palju energiat hundid kulutavad joostes, kõndides, ujudes jne. Samuti on aidatud näiteks väljaheidete kogumisega teadlastele, kes on huvitatud stressihormoonide või tiinusaegsete hormoonide uurimisest jne."

HUNT:

Vanasti oli hunt viljakuse, elu ja surma sümbol; Tänapäeval on hunt täitmatu tapja, ahnuse, õeluse ja salakavaluse sümbol.

Kas palju või vähe?

Eesti: 200-230

Läti: 200-600

Leedu: 300-400

Soome: 180-200

Rootsi: 380-400

Norra: 25-30

Poola: 1500 (2015a)

Valgevene: 1500-2000

Ukraina: 2000

Makedoonia: 1000

Türgi: 7000

Kreeka: 700

Saksamaa: 150

Prantsusmaa: 200-300

Hispaania: 2000

Andmed on aastast 2014.

 

Hunt lambanahas ehk kuidas vältida huntide poolt lammaste murdmist

Šaakalitel on lambakarjas jahtimiseks teised strateegiad kui huntidel ning need karjakaitsekoerad, kes huntide puhul hästi töötavad, ei saa šaakaliga hakkama. Šaakal jahib tallesid ja teeb seda nii, et lambakari ei liigu ning kui suur karjakaitsekoer on eemal, ei pane ta seda tähele. Erinevalt huntidest jääb šaakal lambakarja lähedusse, ta ei lähe vahepeal ära ja tema tulekut ei saa prognoosida.

Huntide vastu aretatud karjakaitsekoerad on hästi massiivsed ja pigem flegmaatilised. Nad lähevad päeval ühte kohta, kus on hea ülevaade ja sealt valvavad. Öösel ajavad nad karja kokku ning asetavad ennast metsaserva ja lambakarja vahele. Huntide puhul töötab see hästi. Aga šaakalite puhul on vaja väiksemat ja vähem tasakaalukat, närvilisemat koera, kes pidevalt mööda karjatamise ala serva patrulliks ja hauguks. Sellised on näiteks maremma karjakaitsekoerad, kes ongi aretatud nende kiskjate vastu, kes on pidevalt lähedal.

Laura Kiiroja

hundiekspert

Hunt on üks kõige vähem ohtlikke metsloomi.
Foto: erakogu

Mida teha, kui kohtad hunti?

Madal avalikkuse tolerantsus;

Üleküttimine,salaküttimine;

Elupaikade fragmenteeritus ja vähenemine;

Intensiivne metsamajandus;

Põllumajandusmaade laienemine;

Rail Baltic;

Aed Venemaa ja Eesti piiril.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960