keskkonnakaitse

Kuna loomakasvatuse keskkonnasõbralikkus ja süsiniku jalajälg sõltub suures pildis sellest, kui palju kasutatakse protsessis transporti ehk kus toodetakse loomadele sööta ja kus tarbitakse liha, siis on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Allan Kaasiku hinnangul Eesti loomakasvatuse süsiniku jalajälg väike.

2020. aasta oli mõlema keskkonnaasutuse jaoks eriline – lisaks koroonaviiruse ohjeldamiseks kehtestatud eriolukorrale mõjutas asutuste tööd ühinemiseks valmistumine. Samal ajal suurenesid paljude teenuste mahud. Keskkonnaameti peadirektori Riho Kupparti sõnul tähendas see töötajatele kohati topelt pinget.

Muutuvad keskkonnanõuded ja kliimapoliitika toovad meie põllumajandus- ja toidutootmisele uusi väljakutseid. Eesmärgiga analüüsida Eesti põllumajandussektori väljavaateid muutuvate keskkonnapoliitikate tingimustes on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) esmakordselt korraldamas keskkonnafoorumit.

Tänasel EPKK Teraviljafoorumil rääkis ettevõtja, Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets sellest, milliseid põllumajanduspraktikaid ta mullaviljakuse hoidmisel kasutab.

Investeerimispankur Joakim Helenius rääkis Äriplaan 2021 konverentsil, et muutus rohemajanduse suunas on kõige olulisem asi, millega kõik ettevõtjad silmitsi seisavad järgmise 20-30 aasta jooksul. “Pole ühtki olulisemat asja.”

Üha enam on laienenud elurajoonid piirkondadesse, mis on olnud varem metsloomade koduks. Pole imestada, kui vahel kodu lähedal või ka kaugemal metsas mõnd ulukit kohtate, kelle puhul pole te päris kindlad, kuidas peaksite käituma – kas teda kartma või mitte?