Eesti jätkab looduskaitseliselt väärtuslike märgalade taastamistöid
Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.
Soode ja teiste märgalade tähtsust inimeste heaolu tagamisel on raske üle hinnata. „Me armastame murakaid ja jõhvikaid, kuid vähem mõtleme sellele, et märgalad tagavad meile puhta vee, aitavad paremini toime tulla nii üleujutuste kui põuaga, rääkimata muidugi pikaajalisest süsinikusidumisest turbas,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
4
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele