Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.
Eesti jätkab looduskaitseliselt väärtuslike märgalade taastamistöid.
  • Eesti jätkab looduskaitseliselt väärtuslike märgalade taastamistöid.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Soode ja teiste märgalade tähtsust inimeste heaolu tagamisel on raske üle hinnata. „Me armastame murakaid ja jõhvikaid, kuid vähem mõtleme sellele, et märgalad tagavad meile puhta vee, aitavad paremini toime tulla nii üleujutuste kui põuaga, rääkimata muidugi pikaajalisest süsinikusidumisest turbas,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele