Kliima

Eestil on kliimaneutraalsuse saavutamiseks ambitsioonikad eesmärgid. 2019 aastal vastu võetud riiklik energia- ja kliimakava aastaks 2030 näeb muu hulgas ette taastuvenergia osakaalu suurendamist 42%-ni summaarsest lõpptarbimisest, kasvuhoonegaaside vähendamist 70% võrra, hoonete energiatõhustamist ning alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu osakaalu suurendamist transpordisektoris. Kõike eelnevat arvesse võttes võib öelda, et Eestit ootab ees rohepööre. Eesti rohemajanduse valdkonna spetsialistid arutlevad, milline on meie rohemajanduse hetkeseis täna ning kuhu jõuame aastaks 2030.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus võttis 2021. aasta jaanuarist kasutusele uued kliimanormid, mis on arvutatud perioodi 1991-2020 kohta. Eelmised kliimanormid olid arvutatud perioodi 1981-2010 kohta.

Kliimamuutus on teema, millest kaasajal räägitakse üha enam ning sageli kuuleme ka kriitikat põllumajandussektori suunas. Soome Maa- ja Metsamajandusliit (Maa- ja Metsätalousliitto - MTK) koostas programmi, milles näidatakse, mida konkreetselt saavad põllumehed teha kliimamuutusega võitlemiseks ja sellega toimetulekuks.

Möödunud laupäeva hilisõhtul jõudis Poolas Katowices lõpule ÜRO kliimakonverents. Pärast kahte nädalat keerulisi läbirääkimisi kinnitasid riigid Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglid, mille väljatöötamine kestis kokku kolm aastat.