Kliima

Euroopa Liidu looduse taastamise määruses on jõutud olulise kokkuleppeni, mis näeb ette, et seitsme aasta pärast peab looduse kehv seisund olema paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest. Määruse jõustumisel saavad loodust taastavad toimetamised hoogu juurde üle Euroopa ning Eesti saab jagada oma kogemusi muuhulgas soode, pärandniitude ja jõgede voolusängide taastamisel ning kalade kudealade ja rändeteede seisundi parandamisel.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon avaldas uue kliimateenuste raporti, mis on seekord pühendatud tervisele „2023 State of Climate Services. Health“. Kui vaadata mõõtmisandmetega kaetud perioodi, siis on ilmselge, et maailm soojeneb kiiremini kui kunagi varem. See omakorda mõjutab õhu- ja veekvaliteeti, toidujulgeolekut ning survestab tervishoiusüsteemi, kirjutab Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.

Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma, vahendab Keskkonnaagentuur.

Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade augusti andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Ülevaatest selgub, et kuigi eelmise kuu sademed soodustasid rohukasvu ja kultuuride idanemist, põhjustasid need mitmeid probleeme siloteol ja saagikoristusel.

„Kasumid on välja võetud, aga kahjumit tahetakse nüüd kogu ühiskonnaga tervikuna jagada," kirjeldas küünilist põllumeeste olukorda Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur saates “Kuum tool“.

Kuigi Eesti on looduslike tingimuste poolest üsna märg maa, on 2/3 märgaladest kuivendatud. Seetõttu on kadunud mitmed elupaigad ja kuivendatud turbaalad on suviti väga tuleohtlikud.