Käesoleva aasta kolme esimese kvartali vihmarohke periood on lisaks põllumajandusele seadnud keerulisse olukorda ka turbatootjad. Olukord toob esile uued väljakutsed, millega ettevõtted peavad muutuvas kliimas üha enam kohanema.
Tavapäraselt lõpeb turba kogumishooaeg juba augustis, kuid tänavu avanes võimalus töödeks vaid üksikutel kuivematel suvepäevadel ja septembris.
Foto: Äripäev
Keskkonnaagentuuri andmetel ületas sademete hulk sel suvel pikaajalist keskmist – näiteks juunis sadas Eesti keskmisena 153% tavapärasest normist. Samal ajal oli päikesepaistet vähem ja aurumine madalam, mistõttu püsis maapind pikalt märjana. Sellised tingimused muutsid 2025. aasta tootmishooaja keeruliseks nii põllumajanduses kui ka turbatootmises.
Eesti turbatootmise tänavune hooaeg on kujunenud viimaste aastakümnete üheks kehvemaks. Pikalt kestnud vihmaperioodide tõttu on peaaegu lõpusirgele jõudnud hooajal suudetud Eestis toota vaid 25% tavapärasest. Tootjate sõnul paneb see surve alla Euroopa taimekasvatuse ja toidujulgeoleku.
13. juunil avati Pärnu külje all Nurme külas Eesti suurim turbasubstraatide tootmise tehas. ASB Greenworldi uus tootmine koondab endas kodumaise ressursi väärindamist, ekspordivõimekust ja piirkondlikku tööhõivet ning pälvis ka laiapõhjalist poliitilist ja majanduslikku tähelepanu – kohale tulid nii riigikogu liikmed, tööandjate keskliidu juht kui ka õigusvaldkonna tipud.
Pärnumaal Nurme külas avatakse ASB Greenworldi uus turbasubstraatide tehas, millest saab tootmismahu poolest Eesti suurim. 6 miljonit eurot maksnud lisatehase rajamise eesmärk on suurendada väärindatud turba eksporti välisturgudele.
Turbatootja Tootsi Turvas lõpetas 2024. aasta väiksema kasumiga kui aasta varem. Energiaturba müük kahanes märgatavalt, samas kui aiandusturba müük jäi ettevõtte peamiseks tuluallikaks. Töökohtade arv vähenes ning ettevõtte struktuuris tehti muudatusi.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.