Kliimanõukogu juhiks sai Kaspar Oja

Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, saamaks huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050.

23. augustil alustas tööd teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev Kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks valiti avakoosolekul liikmete ettepanekul Tartu linnaarhitekt ning ruumiloome osakonna juht Tõnis Arjus.

Üsna pea kirjutamisele mineva kliimaseadusega püütakse anda erinevatele valdkondadele ette kliimaeesmärgid. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets selgitas saates „Poliitikute töölaud“, keda seadus enim mõjutama hakkab ja kuidas.

Sama oluline nagu töökorras traktor ja kombain on põllumajandusettevõtte jaoks vajalikud abiseadmed: kui tehnika vajab pesu, masin tuleb mudast välja saada, midagi on vaja tõsta või elektrikatkestuse korral töötegemist jätkata. Sellisteks olukordadeks mõeldud generaatorid, kõrgsurvepesurid ja vintsid hoiavad kokku aega ning annavad kindlustunnet.