Kliimanõukogu juhiks sai Kaspar Oja

Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, saamaks huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050.

23. augustil alustas tööd teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev Kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks valiti avakoosolekul liikmete ettepanekul Tartu linnaarhitekt ning ruumiloome osakonna juht Tõnis Arjus.

Üsna pea kirjutamisele mineva kliimaseadusega püütakse anda erinevatele valdkondadele ette kliimaeesmärgid. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets selgitas saates „Poliitikute töölaud“, keda seadus enim mõjutama hakkab ja kuidas.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.