Keskkonnaühendused juhivad oma pöördumises tähelepanu sellele, et praeguse kava järgi eemalduks Eesti Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest. Pöördumises kutsutakse Kliimaministeeriumit jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.
Seotud lood
Kliimaministeerium avalikustatud kliimakindla majanduse seaduses pannakse rõhk puhta energiatootmise kasvule, looduse hoidmisele ning uute tööstuste rajamisele. Seaduseelnõu läheb kooskõlastusringile maikuu jooksul.
Läinud aasta lõpus kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse uus arengukava, mis tõstis fookusesse elurikkuse, loodushoiu ja kestlikkuse. RMK juhatuse esimees Mikk Marran kinnitas aga Äripäeva teemaveebile Tööstusuudised.ee, et see ei tähenda loobumist puidu varumisest.
Kliimaminister kinnitas perioodiks 2024–2028 uuendusraiete pindalaks riigile kuuluvas metsas 47 727 ha.
2023. aastal sai terve Euroopa jätkuvalt tunda kliimamuutustest tingitud ja miljoneid inimesi puudutanud ekstreemseid ilmastikunähtusi, mistõttu on nendega kohanemise meetmete väljatöötamine esmatähtis. Selle saavutamiseks on eriti oluline kliimamuutuste mõistmine.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
2
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele