Komisjon: Kuidas muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks?

Kui ühest küljest avaldavad ettevõtete ja organisatsioonide käekäigule mõju erinevad kliimamuutuste tõttu sagenevad ilmastikunähtused, siis teisalt tähendab ka süsinikuneutraalsuse poole püüdlemine osapooltele seniolematuid väljakutseid. Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder kinnitab, et väiksem keskkonnajälg tagab laenu võtmisel paremad tingimused ning on konkurentsieeliseks koostööpartnerite leidmisel.

Eesti Maaülikooli metsateadlaste osalusel maailma tunnustatuimas teadusajakirjas Nature ilmunud artiklis leiti, et metsade kaitse, taastamine ja säästlik majandamine suurendavad süsiniku sidumist, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

Peatselt hakkavad Eesti ametkonnad usinalt tööle, et meid informeerida Euroopa Komisjoni uuest metsaseire määrusest ning algatatakse Eesti tagasiside koostamine, mis kulmineerub riigi seisukohtade kinnitamisega Riigikogus. Kas meie ametnikel ja poliitikutel jätkub riigimehelikkust ja julgust sedavõrd rumalale ja üle ääre ajavale bürokraatiale öelda ´EI!´ - püstitab küsimuse Keskühistu Eramets TÜ tegevjuht Priit Põllumäe.

Maailmas, kus on konkurents toidu kasvatamiseks sobivate alade, veevarude või elamisväärse keskkonna pärast, ei ole väikeriigil ja rahval lihtne. Kuid just sellise maailma poole liigume me kiiresti, ütleb kliimaministri uus nõunik, bioloog ja Tartu Ülikooli taastava ökoloogia professor Aveliina Helm.

Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.