Lähiaastate väljakutseks on hoida või vähendada ammoniaagi heidet
Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see ka tegelikult nii on - seda teemat selgitab Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Elo Mandel.
Eestis pärineb 95% ammoniaagi heitest põllumajanduslikest tegevustest. Põllumajandussektori siseselt pärineb 55% heitest loomakasvatusest ja ligi 45% taimekasvatusest ning maaharimisest (vt joonis 1). Võrdluses 2005. aastaga on ammoniaagi heide vähenenud ca 1,8%. Põllumajandus on ajalooliselt olnud meie majanduse alustaladest. Adraga põldu kündev Kalevipoeg on osa meie rahvuslikust identiteedist. Viimastel aastatel on sektori osakaal küll olnud pigem väike, moodustades sisemajanduse kogutoodangust (SKP) ca 2%.
Seotud lood
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele