Lähiaastate väljakutseks on hoida või vähendada ammoniaagi heidet
Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see ka tegelikult nii on - seda teemat selgitab Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Elo Mandel.
Eestis pärineb 95% ammoniaagi heitest põllumajanduslikest tegevustest. Põllumajandussektori siseselt pärineb 55% heitest loomakasvatusest ja ligi 45% taimekasvatusest ning maaharimisest (vt joonis 1). Võrdluses 2005. aastaga on ammoniaagi heide vähenenud ca 1,8%. Põllumajandus on ajalooliselt olnud meie majanduse alustaladest. Adraga põldu kündev Kalevipoeg on osa meie rahvuslikust identiteedist. Viimastel aastatel on sektori osakaal küll olnud pigem väike, moodustades sisemajanduse kogutoodangust (SKP) ca 2%.
Seotud lood
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele