Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see ka tegelikult nii on - seda teemat selgitab Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Elo Mandel.
Eestis pärineb 95% ammoniaagi heitest põllumajanduslikest tegevustest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele