Scandagra Eesti – partner põllumehele, kes mõtleb mitu sammu ette

Siimu sõnul ei ole Scandagra lihtsalt sisendite müüja, vaid põllumajandussektori tugiettevõte, kelle roll on pakkuda teadmisi, nõu ja kindlustunnet. „Meie ärimudel on partnerlus, mitte tarnimine. Põllumehega koos planeerime külvi, elame läbi saagiaasta tõusud ja mõõnad ning otsime koos lahendusi, kui ilm või turuhinnad üllatavad,“ kirjeldab Siimu. Just see igapäevane kontakt ja vastastikune sõltuvus muudab Scandagra tema sõnul eriliseks – ettevõtte edu peegeldab otseselt põldude seisu ja koristatud saake.

Eesti põllumajandusel on olnud kolm järjest keerulist aastat: ilmastiku äärmused, kõikuvad viljahinnad ja kõrged sisendikulud on pannud paljud ettevõtted proovile. Siimu sõnul on olukord ausalt keeruline: „Raha on sektoris vähem, väetiste ja seemnete hinnad on tõusnud, kuid viljahinnad ei kata enam kõiki kulusid. See tähendab, et põllumees peab tegema valikuid, mida ja kui palju ta külvab. Meie roll on olla tema kõrval – mitte lihtsalt müüjana, vaid mõttepartnerina.“

Scandagra paistab silma just oma paindlike finantslahenduste poolest. “Põllumajanduses ei saa rääkida klassikalistest 30-päevastest maksetähtaegadest. Me räägime lahendustest, mis arvestavad tsüklit – aasta või isegi mitme hooaja pikkuseid koostööplaane,“ selgitab Siimu. „See tähendab, et me võtame osa põllumehe riskist enda kanda. Jah, see on riskantne, aga see on ka usalduse alus.“

Eigo Siimu toob Scandagrasse tugeva digitaalse mõtteviisi. Tema hinnangul saab tulevikus edu võti olema info – kui hästi suudab põllumees mõista, mis tema põldudel tegelikult toimub. „Täna ei piisa enam ainult kogemusest ja kõhutundest. Meie eesmärk on pakkuda tööriistu, mis aitavad põllumehel teha otsuseid andmetel põhinevalt,“ ütleb ta.

Scandagra arendab kliendiportaale, mis võimaldavad jälgida tellimusi, sisendeid ja põldude seisu reaalajas. Täppispõllumajanduse tööriistad: satelliidipildid, andurid, mullakaardistused ja droonid on ettevõtte järgmine fookus. „Kui sisendid on kallid, tuleb neid kasutada targalt. Drooni ja sensorite abil saab hinnata, kus on vaja väetist ja kus mitte. See aitab kokku hoida kümneid tuhandeid eurosid,“ selgitab Siimu.

Tema sõnul ei tähenda tehnoloogia ainult uusi seadmeid, vaid ka uue mõtteviisi juurutamist. „Põllumehed on üha rohkem huvitatud innovatsioonist. Meie ülesanne on pakkuda neile praktilisi, taskukohaseid lahendusi ja koolitada neid kasutama. Tehnoloogia peab teenima põldu, mitte vastupidi.“

Scandagra teeb tihedat koostööd Eesti Maaülikooli ja teiste teadusasutustega, et katsetada uusi sorte, väetisi ja taimekaitseviise kohalikes tingimustes. „Meil on oma katsepõllud, kus saame hinnata, mis töötab Eesti kliimas ja mis mitte. Seda teadmist jagame põllumeestega, sest ainult nii tekib usaldus teaduse ja praktika vahel,“ räägib Siimu.

Koostöö ulatub ka rahvusvahelisele tasandile. Rootsi ja Taani Scandagra üksused jagavad oma kogemusi kliimastabiilsematest piirkondadest, kus aretustööd ja täppispõllumajanduse tehnoloogiad on arendatud juba aastaid. „Need teadmised toovad meile ettevaadet. Mõistame, mis suunas liiguvad trendid, millised sordid ja väetamisviisid töötavad tulevikus. Põllumajandus on pidevas muutumises, aga õppides naabritelt, saame muutustega kiiremini kohaneda,“ selgitab Siimu.

Scandagra Eesti müügitulu ulatus eelmisel aastal 177 miljoni euroni, kuid Siimu sõnul ei mõõdeta edu ainult numbrites. „Kasum on vajalik, aga veel olulisem on see, et põllumehel oleks jätkusuutlik äri. Kui põllumees püsib pinnal ja kasvab, kasvame ka meie,“ ütleb ta.

Tema sõnul ootab sektor praegu uut tasakaalu. Põllumehed peavad kohanema kliimamuutuste, rohepöörde ja Euroopa regulatsioonidega, samal ajal kui riik ja toetussüsteemid alles otsivad lahendusi. „Põllumajandust ei tohi jätta üksi. See on Eesti toidujulgeoleku alus,“ rõhutab Siimu. „Meie roll Scandagras on olla kohal – pakkuda teadmisi, tuge, krediiti ja usaldust. See ongi meie partnerlusmudel: päriselt koos põllul, mitte lihtsalt paberil.“

Scandagra Eesti koos tegevjuhi Eigo Siimuga usub, et põllumajanduse tulevik sünnib teadmiste, tehnoloogia ja koostöö ühendusest. Nii muutub põld tõhusamaks, jätkusuutlikumaks ja inimesekesksemaks. „Eesti põld on väike, aga tark tegutsemine võib sellest teha suure loo,“ ütleb ta lõpetuseks.