• 27.07.23, 09:00

TOP 3 tulemust Eesti põhjaveekogumite seisundite vahehinnangust

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merli Hassi sõnul saab kokkuvõtvalt öelda, et 2022. aasta seisuga on 85% Eesti põhjaveekogumitest heas keemilises ja koguselises seisundis. „Eesmärk on saavutada kõigi põhjaveekogumite hea seisund 2027. aastaks. Välja arvatud erandid nagu Ida-Viru põlevkivibassein ja Kvaternaari-Vasavere põhjaveekogum, kus halb seisund püsib seniks kuni põlevkivi kaevandamine jätkub,“ selgitab Hass.
Kui 2019. aastal oli halvas seisundis kaheksa põhjaveekogumit, siis 2022. aasta seisuga on Eestis hinnatud halba seisundisse viis põhjaveekogumit.
  • Kui 2019. aastal oli halvas seisundis kaheksa põhjaveekogumit, siis 2022. aasta seisuga on Eestis hinnatud halba seisundisse viis põhjaveekogumit.
  • Foto: Pixabay
Eesti põhjaveekogumite seisundi vahearuanne on koostatud 2020–2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal. Toome välja kolm kõige olulisemat Eesti põhjaveekogumite seisundite trendimuutust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele