• 27.07.23, 09:00

TOP 3 tulemust Eesti põhjaveekogumite seisundite vahehinnangust

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merli Hassi sõnul saab kokkuvõtvalt öelda, et 2022. aasta seisuga on 85% Eesti põhjaveekogumitest heas keemilises ja koguselises seisundis. „Eesmärk on saavutada kõigi põhjaveekogumite hea seisund 2027. aastaks. Välja arvatud erandid nagu Ida-Viru põlevkivibassein ja Kvaternaari-Vasavere põhjaveekogum, kus halb seisund püsib seniks kuni põlevkivi kaevandamine jätkub,“ selgitab Hass.
Kui 2019. aastal oli halvas seisundis kaheksa põhjaveekogumit, siis 2022. aasta seisuga on Eestis hinnatud halba seisundisse viis põhjaveekogumit.
  • Kui 2019. aastal oli halvas seisundis kaheksa põhjaveekogumit, siis 2022. aasta seisuga on Eestis hinnatud halba seisundisse viis põhjaveekogumit.
  • Foto: Pixabay
Eesti põhjaveekogumite seisundi vahearuanne on koostatud 2020–2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal. Toome välja kolm kõige olulisemat Eesti põhjaveekogumite seisundite trendimuutust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.03.26, 12:05
Kartulikasvatuse uus reaalsus: resistentsus sunnib põllumehi strateegiat muutma
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele