Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.

- Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on senised jõupingutused küll kliimamuutusi aeglustanud, kuid need pole olnud piisavad.
- Foto: Andras Kralla
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on senised jõupingutused küll kliimamuutusi aeglustanud, kuid need pole olnud piisavad. „Võime endalt küsida, mis see üks või kaks kraadikest soojemat kliimat ikka teeb. Kui maailma keskmine temperatuur tõuseks 2 kraadi võrra, häviksid kõik korallrahud, pea viiendik taime- ja putukaliikidest kaotaksid poole oma populatsioonist ning maailmavee tase tõuseks aastaks 2100 peaaegu pool meetrit,“ ütles Kallas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.