Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on senised jõupingutused küll kliimamuutusi aeglustanud, kuid need pole olnud piisavad.
  • Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on senised jõupingutused küll kliimamuutusi aeglustanud, kuid need pole olnud piisavad.
  • Foto: Andras Kralla
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on senised jõupingutused küll kliimamuutusi aeglustanud, kuid need pole olnud piisavad. „Võime endalt küsida, mis see üks või kaks kraadikest soojemat kliimat ikka teeb. Kui maailma keskmine temperatuur tõuseks 2 kraadi võrra, häviksid kõik korallrahud, pea viiendik taime- ja putukaliikidest kaotaksid poole oma populatsioonist ning maailmavee tase tõuseks aastaks 2100 peaaegu pool meetrit,“ ütles Kallas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele