Yoko Alender: kohalikud peavad saama fosforiidi kaevandamisest kasu

23. juulist alustas kliimaministrina tööd Yoko Alender. Alenderi eesmärk on suurendada kindlustunnet, et ka järeltulevatel põlvkondadel on Eestis hea elada ja Eesti on uuele puhtale ettevõtlusele atraktiivne.

Eelmisel nädalal kirjutati ajakirjanduses Eesti turbakaevandamisega seotud probleemidest, ent võimalikest lahendustest oli juttu vähe. Miks on tarvis põhjalikumalt uurida kõiki turbakihte ja kuidas kaasaegsete tehnoloogiatega seda väärindada, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.

Maa-ametil valmis 2017. aasta Eesti maavarade koondbilanss maavarade varude ja kaevandatud koguste kohta. Eestis kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Nii põlevkivi kui ka ehitusmaavarasid kaevandati 2017. aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt.

Maa-ameti geoloogia osakonnal valmis Eesti maavarade koondbilanss 2015. aasta kohta, kus peamiste andmetena on ära toodud maardlate ja mäeeraldiste varu seis aasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.