Maa-amet: Mullu kaevandati maavarasid rohkem kui eelneval viiel aastal keskmiselt

Enim kaevandatakse põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi.   Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Maa-ametil valmis 2017. aasta Eesti maavarade koondbilanss maavarade varude ja kaevandatud koguste kohta. Eestis kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Nii põlevkivi kui ka ehitusmaavarasid kaevandati 2017. aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt.

2017. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 917 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 682. Kõige enam kaevandati 2017. aastal põlevkivi (ligikaudu 15,6 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 6,3 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 3,3 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,7 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, järvemuda ja meremuda.

Kruusa ja liiva kaevandamine  Foto: Maa-amet

Maavarasid kaevandatakse Eestis piirkonniti vastavalt maavara levikule, saadud kaevandamislubadele ja leitud turustamisvõimalustele. Kaevandamislubade omajad deklareerivad kaevandatud kogused kvartalite kaupa, andmed koondatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasi, mille volitatud töötleja on Maa-amet. Bilansitabelid on koostatud kasutusalade lõikes, maakondlikus ja tähestikulises järjestuses. Maapõueseaduse kohaselt on maavaradeks dolokivi, fosforiit, järvelubi, järvemuda, aluskorra ehituskivi, kruus, liiv, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turvas, mis on arvele võetud keskkonnaregistri maardlate nimistus. 

Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2017. aastal põlevkivi (8%), tsemendilubjakivi (5%), tehnoloogilise lubjakivi (36%), ehituslubjakivi (19%), tehnoloogilise dolokivi (15%), ehitusdolokivi (44%), täitedolokivi (79%), ehituskruusa (3%), tehnoloogilise liiva (9%), täiteliiva (60%), ehitusliiva (14%), meremuda (15%) ja raviotstarbelise järvemuda (187%) kaevandamine. Sama perioodiga võrreldes vähenes 2017. aastal viimistlusdolokivi (42%), tsemendisavi (27%), keraamilise savi (37%), täitekruusa (36%) ja turba (8%) kaevandamine. Peamiselt aianduses kasutusel oleva vähelagunenud turba kaevandatud kogus oli keskmisel tasemel, kuid peamiselt küttematerjalina kasutatavat hästilagunenud turvast kaevandati varasemast vähem.

Turba kaevandamine  Foto: Maa-amet

Bilansi ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Maa-ameti Maa-ameti geoportaalis.

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee