- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maa-amet: Mullu kaevandati maavarasid rohkem kui eelneval viiel aastal keskmiselt
Maa-ametil valmis 2017. aasta Eesti maavarade koondbilanss maavarade varude ja kaevandatud koguste kohta. Eestis kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Nii põlevkivi kui ka ehitusmaavarasid kaevandati 2017. aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt.
2017. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 917 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 682. Kõige enam kaevandati 2017. aastal põlevkivi (ligikaudu 15,6 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 6,3 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 3,3 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,7 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, järvemuda ja meremuda.
hea teada
Maavarasid kaevandatakse Eestis piirkonniti vastavalt maavara levikule, saadud kaevandamislubadele ja leitud turustamisvõimalustele. Kaevandamislubade omajad deklareerivad kaevandatud kogused kvartalite kaupa, andmed koondatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasi, mille volitatud töötleja on Maa-amet. Bilansitabelid on koostatud kasutusalade lõikes, maakondlikus ja tähestikulises järjestuses. Maapõueseaduse kohaselt on maavaradeks dolokivi, fosforiit, järvelubi, järvemuda, aluskorra ehituskivi, kruus, liiv, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turvas, mis on arvele võetud keskkonnaregistri maardlate nimistus.
Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2017. aastal põlevkivi (8%), tsemendilubjakivi (5%), tehnoloogilise lubjakivi (36%), ehituslubjakivi (19%), tehnoloogilise dolokivi (15%), ehitusdolokivi (44%), täitedolokivi (79%), ehituskruusa (3%), tehnoloogilise liiva (9%), täiteliiva (60%), ehitusliiva (14%), meremuda (15%) ja raviotstarbelise järvemuda (187%) kaevandamine. Sama perioodiga võrreldes vähenes 2017. aastal viimistlusdolokivi (42%), tsemendisavi (27%), keraamilise savi (37%), täitekruusa (36%) ja turba (8%) kaevandamine. Peamiselt aianduses kasutusel oleva vähelagunenud turba kaevandatud kogus oli keskmisel tasemel, kuid peamiselt küttematerjalina kasutatavat hästilagunenud turvast kaevandati varasemast vähem.
Bilansi ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Maa-ameti Maa-ameti geoportaalis.
Seotud lood
Maa-amet avaldas geoportaalis värsked ortofotod, mis on valminud tänavu kevadel ja suvehakul tehtud aeropiltide alusel. Uued ortofotod katavad üle poole Eestist – suuremad asulad ja põhjapoolne osa.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.
Enimloetud
1
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Üritused
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele