Euroopa Parlament tahab põllumeestele lihtsamaid reegleid ja suuremat tuge

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis eelmise nädala lõpus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Riigikantseleile oma seisukohad Euroopa Komisjoni esitatud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2027+ ettepanekute kohta.

Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon nõuab pärast 2027. aastat algavale ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) suuremat eelarvet, iseseisvat rahastust ja lihtsamaid reegleid. Saadikute sõnul peab toidutootmine olema ELi julgeolekupoliitika lahutamatu osa ning põllumehed väärivad senisest selgemat ja sihipärasemat tuge, annavad nad pressiteate vahendusel teada.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats ja Brüsseli esinduse juht Ene Kärner osalesid eile Brüsselis meeleavaldusel, kus koos kolleegidega üle Euroopa protestiti kavandatava 30% kärpe vastu põllumajandustoetustes. Tootjate hinnangul ohustab see Euroopa toidujulgeolekut ja maapiirkondade kestlikkust.

Euroopa Komisjon plaanib sulandada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve uude „ühisfondi“, mis võib tuua Eestile ohtliku ebakindluse. Ilma selge ja piisava rahastuseta kaob konkurentsivõimeline toidutootmine – ning sellega ka meie toidujulgeolek. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub üles seisma tugeva ja eraldiseisva ÜPP eest.

Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.