Maa-ameti geoloogia osakonnal valmis Eesti maavarade koondbilanss 2015. aasta kohta, kus peamiste andmetena on ära toodud maardlate ja mäeeraldiste varu seis aasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul.
- Maa-ametil valmis Eesti maavarade koondbilanss Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Seisuga 31. detsember 2015 oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 905 maardlat, kehtivaid maavara kaevandamise lube on üle 600..., kus on võimalik tutvudaarvel olevatemaardlate ja kaevandamiseks antud mäeeraldiste asukohtadega, samuti viimasel viiel aastal kaevandatud kogustega.
Kõige enam kaevandati 2015. aastal põlevkivi (ligikaudu 15 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 4,8 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,5 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,7 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, meremuda ja järvemuda.Maapõueseaduse kohaselt on maavaradeks dolokivi, fosforiit, järvelubi, järvemuda, kristalliinne ehituskivi, kruus, liiv, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turvas, mis on arvele võetud keskkonnaregistri
maardlate nimistus
Maavaravarude muutused aruandeaastal olid peamiselt tingitud kaevandamisest, kaevandamiskadudest, geoloogiliste uuringute tulemusena uute maardlate bilanssi lisamisest ning varude ümberhindamisest ja täiendavate varude kinnitamisest olemasolevates maardlates.Bilansi koostamiseks vajalikud andmed pärinevad keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasist, mille volitatud töötleja on Maa-amet. Bilansitabelid on koostatud kasutusalade lõikes, maakondlikus ja tähestikulises järjestuses.Bilansi ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Maa-ameti
geoportaalis
Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed on avalikustatud
Maardlate kaardirakenduse kaudu
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.