Euroopa veinimajad taastuvad, kuid muutlik ilm pidurdab arengut
Euroopa viinamarjaistandused on 2025. aastal valmistanud kokku hinnanguliselt 145,5 miljonit hektoliitrit (Mhl) veini – see on vaid 1% rohkem kui mullu, kuid endiselt 7,5% alla viie aasta keskmise. Kuigi suund on mõõdukalt positiivne, püsib tootmine pikemas plaanis languses – 2018. aasta rekordtasemest lahutab Euroopa veinimeistreid endiselt üle 40 miljoni hektoliitri.
Seotud lood
Öun Drinksi asutaja Juhan Kanemägi kehastab kogukondliku elu rikastamise ideaali. Käis õppis Tallinnas ära, tuli tagasi kodukülla, lõi seal miljonikäibega ja eksportiva tootmisettevõtte, kus kasutatakse kohalikku toorainet. Peale selle ei ole ilmselt tavapärane, et üks tegevjuht loob töö kõrvalt tantsulavastusi, mille piletid viimseni ruttu maha müüakse.
Kreeka viinamarjakasvatajad on mures – pikk põud ja kõrged kuumakraadid on kahjustanud pea kogu saagi.
Klaasi kohaliku veini nautimine pole just see, mis Skandinaaviaga esimesena pähe tuleb. Ometi jääb see piirkond üha enam silma uue veiniregioonina, kirjutab BBC.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
4
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele