Euroopa veinimajad taastuvad, kuid muutlik ilm pidurdab arengut
Euroopa viinamarjaistandused on 2025. aastal valmistanud kokku hinnanguliselt 145,5 miljonit hektoliitrit (Mhl) veini – see on vaid 1% rohkem kui mullu, kuid endiselt 7,5% alla viie aasta keskmise. Kuigi suund on mõõdukalt positiivne, püsib tootmine pikemas plaanis languses – 2018. aasta rekordtasemest lahutab Euroopa veinimeistreid endiselt üle 40 miljoni hektoliitri.
Seotud lood
Öun Drinksi asutaja Juhan Kanemägi kehastab kogukondliku elu rikastamise ideaali. Käis õppis Tallinnas ära, tuli tagasi kodukülla, lõi seal miljonikäibega ja eksportiva tootmisettevõtte, kus kasutatakse kohalikku toorainet. Peale selle ei ole ilmselt tavapärane, et üks tegevjuht loob töö kõrvalt tantsulavastusi, mille piletid viimseni ruttu maha müüakse.
Kreeka viinamarjakasvatajad on mures – pikk põud ja kõrged kuumakraadid on kahjustanud pea kogu saagi.
Klaasi kohaliku veini nautimine pole just see, mis Skandinaaviaga esimesena pähe tuleb. Ometi jääb see piirkond üha enam silma uue veiniregioonina, kirjutab BBC.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele