Juuni keskpaigaks on Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud 1900 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnakaitseinspektoritel on kahe kuu jooksul tulnud peatada 30 raiet, kaitsealadel aga raietegevust avastatud ei olegi.

- Pesitsusrahu kontrollid algasid 15. aprillil ja kestavad 30. juunini.
- Foto: Keskkonnaamet
„Näeme metsades pesitsusaegsete kontrollide mõju: möödunud aastaga võrreldes oleme avastanud vähem pesitsusaegseid raieid linnurikastes vanades metsades. Kaitsealadel aga pesitsusajal raietegevust ei leitudki, kuigi meie kontrollide põhiraskus on just kaitsealadel,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Metsi läbi sõites on näha sedagi, et järjest rohkem metsamajandajaid hoolib pesitsusrahust ning raied plaanitakse talvisele ja sügisesele ajale,“ ütles Vakra.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnaamet on käesoleva aasta 15. aprillist alates kontrollinud pesitsusrahu kaitseks 1119 kinnistut ning reageerinud 35 kaebusele. Peatatud on 12 raietööd, neist kuus on olnud vanades linnuliigi rikastes metsades. Möödunud aastal peatati sama perioodi jooksul samuti 12 raietööd.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.