Eesti Maaülikooli ekspert Kristiina Märs ning Maaelu Teadmuskeskuse eksperdid Taavi Võsa, Are Selge ja Kalvi Tamm rõhutavad, et kvaliteetne silo ei sünni ainult õigel ajal niitmisest, vaid kogu ahela täpsusest kuni massi tihendamise ja õhukindla sulgemiseni. Eriti kuiva kevade järel tuleb jälgida, et silosse ei satuks mulda ega jääks õhutaskuid, sest just need detailid võivad rikkuda käärimise, suurendada söödakadusid ja halvendada loomade söödakvaliteeti.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kuidas mõjutab kuiv kevad silo kvaliteeti ja milliseid vigu tuleb tänavu eriti hoolikalt vältida;
  • miks rõhutab Kristiina Märs, et just tallamine ja õhutaskute vältimine võivad otsustada kogu sööda saatuse;
  • kuidas satuvad muld ja kahjulikud mikroorganismid silosse ka siis, kui niitmine ise näib korralik;
  • millise mõõdikuga hinnata, kas silomass on piisavalt tihendatud või on riknemisoht liiga suur.
Silotegu Lääne-Virumaal.
  • Silotegu Lääne-Virumaal.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Silotegemise hooaeg on alanud, mõnes ettevõttes esimene niide ka tehtud. Selle, 2026. aasta eripära on kuiv, isegi väga kuiv ja sademetevaene kevad. Jah, ilmastiku viperuste vastu me ei saa. Järgnevalt arutleme teemadel, mida me kvaliteetse silo tootmiseks teha saame.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele