Hormuzi väinast välja kasvanud väetisekriis sunnib põllumehi uute lahenduste poole
Suletud Hormuzi väina pärast on väetiste hinnad maailmaturul meeletult kerkinud ja see sunnib kohalikke põllumajandustootjaid otsima nutikamaid lahendusi väetisele.
Aprillis oli Eesti põllumeestel kevadkülvi jaoks 80% väetisest olemas, kuid Hormuzi kriis paiskas kogu väetiseturu segamini.
Foto: Andres Haabu
“Meil on tegelikult ju väga suur potentsiaal loomakasvatuses,” rääkis teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili keskkonnajuht Riina Maruštšak Äripäeva raadio hommikprogrammis.
Euroopa Komisjon avaldas 19. mail 2026 ELi väetiste tegevuskava. Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul ei paku see põllumeestele kiiret lühiajalist leevendust ning väetisi süsiniku piirimaksu (CBAM) alt välja ei arvata.
Euroopa Komisjon võttis eile, 19. mail vastu väetiste tegevuskava, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kasvavate väetisehindade ja -nappusega, tugevdada omamaist tootmist ning vähendada Euroopa sõltuvust impordist. Kava aitab komisjoni teatel tagada Euroopa toiduga kindlustatust ja tugevdada strateegilist autonoomiat.
Globaalsed väetiseturud liiguvad olukorda, kus hinnad ei peegelda enam klassikalist nõudluse ja pakkumise tasakaalu, vaid pigem geopoliitilist riski, tarnekatkestusi ja kasvavat ebakindlust. Sellise hinnangu annab ICIS-e analüütik Chris Vlachopoulos, tuginedes 21. aprilli turuanalüüsile.
Globaalne väetiseturg liigub 2026. aasta kevadel taas pingelises suunas: Lähis-Ida konflikt, häired Hormuzi väinas ning piiratud tootmine on viinud mitme peamise väetise hinnad järsule tõusule. Samal ajal on nõudlus ebaühtlane ning ostjad tegutsevad ettevaatlikult, lükates oste edasi lootuses, et hinnad stabiliseeruvad.
Teraviljakasvatuses ei määra lõpptulemust enam ainult geneetika või väetamine. Üha enam sõltub saagikus ja kvaliteet sellest, kui edukalt suudetakse kontrollida haigussurvet kogu vegetatsiooniperioodi vältel.