Komisjon plaanib toetada põllumehi väetiste hinnatõusu mõju leevendamiseks

Eesti põllumajandus seisab olukorras, kus väetiste kasutamine väheneb juba mitmendat aastat järjest, kuid samal ajal kasvab surve saagikusele ja tootmise efektiivsusele. Põllumehed peavad toime tulema nii madalate vilja hindade, kallinenud sisendite kui ka geopoliitiliste mõjudega, mis ulatuvad otse väetiseturu südamesse, kirjutab Scandagra Eesti väetiste tootegrupi juht Tanel Käbin.

Globaalne väetiseturg liigub 2026. aasta kevadel taas pingelises suunas: Lähis-Ida konflikt, häired Hormuzi väinas ning piiratud tootmine on viinud mitme peamise väetise hinnad järsule tõusule. Samal ajal on nõudlus ebaühtlane ning ostjad tegutsevad ettevaatlikult, lükates oste edasi lootuses, et hinnad stabiliseeruvad.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.