2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni.
Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas, teatas statistikaamet.
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel avalikul istungil on tähelepanu keskmes Eesti seisukohad ELi ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. Arutelule on kutsutud üle 10 huvigrupi ja organisatsiooni esindajat, kes on avaldanud varasemalt arvamust kliimaeesmärkide seadmise kohta.
Värske Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised paranenud. Järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav käitumine, näiteks tarbimise piiramine.
Keskkonnaameti järelevalveosakonna struktuuri muudatusega loobub amet senisest maakondlikust struktuurist ja loob järelevalveosakonda kuus piirkondlikku bürood. Uus struktuur muudab järelevalveosakonna tegevuse tõhusamaks ja paindlikumaks.
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.