2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni.
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel avalikul istungil on tähelepanu keskmes Eesti seisukohad ELi ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. Arutelule on kutsutud üle 10 huvigrupi ja organisatsiooni esindajat, kes on avaldanud varasemalt arvamust kliimaeesmärkide seadmise kohta.
Värske Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised paranenud. Järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav käitumine, näiteks tarbimise piiramine.
Keskkonnaameti järelevalveosakonna struktuuri muudatusega loobub amet senisest maakondlikust struktuurist ja loob järelevalveosakonda kuus piirkondlikku bürood. Uus struktuur muudab järelevalveosakonna tegevuse tõhusamaks ja paindlikumaks.
Eestis on happeliste muldade parandamiseks vaja lubiväetisi ning Ida-Virumaal on sellele leitud uus lahendus – Corestone Agri OÜ toodab seni kasutamata paekivitoormest põllumajandusele sobivat paekivipulbrit. Kiiretoimeline lubiväetis sobib nii tava- kui ka mahepõllumajandusse ning annab põllumeestele ühe võimaluse muldade lupjamiseks juurde.