2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni.
Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas, teatas statistikaamet.
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel avalikul istungil on tähelepanu keskmes Eesti seisukohad ELi ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. Arutelule on kutsutud üle 10 huvigrupi ja organisatsiooni esindajat, kes on avaldanud varasemalt arvamust kliimaeesmärkide seadmise kohta.
Värske Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised paranenud. Järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav käitumine, näiteks tarbimise piiramine.
Keskkonnaameti järelevalveosakonna struktuuri muudatusega loobub amet senisest maakondlikust struktuurist ja loob järelevalveosakonda kuus piirkondlikku bürood. Uus struktuur muudab järelevalveosakonna tegevuse tõhusamaks ja paindlikumaks.
Baltic Agro täisautomaatne põlluilmajaam Cordulus aitab põllumehel teha õigeid valikuid - leida külviaja, jälgida taimede kasvu, kontrollida kahjureid ning koristada, kui saak on küps. Ilmastiku kohta saadud andmete kasutamine aitab suurendada põllul tehtavate tööde tõhusust, vähendada kulusid ja säästa aega.