Keskkonnaameti järelevalveosakonna struktuuri muudatusega loobub amet senisest maakondlikust struktuurist ja loob järelevalveosakonda kuus piirkondlikku bürood. Uus struktuur muudab järelevalveosakonna tegevuse tõhusamaks ja paindlikumaks.

- Järelevalveosakond on Keskkonnaameti kõige suurem üksus, mis teeb järelevalvet looduskeskkonna ja –varade kasutamise üle kõigis valdkondades.
- Foto: Unsplash
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu sõnul on järelevalveosakonna struktuuri ja kooseisu muutmine seotud ümberkorraldustega töö juhtimisel ja rahaliste vahendite säästlikumal kasutamisel. „Näeme, et meil on võimalus teha järelevalveosakonna struktuuris ümberkorraldusi nii, et saame kõik praegused ülesanded täidetud efektiivsemalt ja väiksema hulga töötajatega. Sealjuures jääb palgafond samaks, mis võimaldab maksta teenistujatele konkurentsivõimelisemat töötasu. Struktuuri muudatus võimaldab ühtlustada ka büroode töökoormust,“ selgitas Avarsalu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.