Eesti vili maailmamerel: Scandagra lastis laeva, mis viis Hispaaniasse rekordilise koguse nisu

Scandagra Eesti AS koos teiste kokkuostjatega korraldas Muuga sadamas laeva laadimise, mille tulemusena seilab MV GREEN K MAX 1 Hispaania poole, kandes endas 68 500 tonni nisu – mahukas kogus, mis jääb harva korduma isegi suurte panamax-klassi laevade puhul. Marge Pähkli sõnul on sellise mahu liikumine tõestus Eesti põllumajanduse ja logistikasektori küpsusest. „Nii suure koguse laadimine eeldab head koostööd sadama terminalide, transpordioperaatorite ja kokkuostjate vahel. Kõik peavad töötama ühise rütmi järgi,“ selgitab Pähkel. Tema sõnul tõstab see Eesti mainet rahvusvahelisel turul ja kinnitab, et siinsed ettevõtted suudavad täita ka mahukaid ekspordilepinguid võrdselt nt USA ja Musta mere piirkonna konkurentidega.

Logistiliselt tähendab see lisaks heale organiseerimisele ka kuluefektiivsust: suuremate koguste eksport vähendab ühikuhinda, tugevdab partnersuhteid ja avardab turge Eesti teraviljale. Laeva laadimise lõpetamine ilma tõrgeteta oli märk sellest, et Eesti sadamad ja teraviljatööstus suudavad tegutseda samas tempos nagu teised maailma tipptegijad.

Kuigi laaditud kogus oli rekordiline, rõhutas Marge Pähkel korduvalt, et tänapäeva ekspordis määrab edu ennekõike vilja kvaliteet. 2025. aasta saagist moodustab umbes 50% toidunisu ja 50% söödanisu, ent toidunisu kvaliteet on olnud tagasihoidlikum kui eelmisel aastal – tera on peenem ja kiduram. „Peamine küsimus ei olnud kogus, vaid õige kvaliteedi olemasolu,“ ütles Pähkel. „Iga koorem läbib laborikontrolli, kus määratakse näitajate alusel, kas tegu on toidu- või söödaviljaga.“

Kõik eksporditavad kogused peavad vastama Euroopa Liidu puhtuse- ja kvaliteedinõuetele. See tähendab, et vilja värvus, lõhn ja niiskus peavad olema standardikohased ning laboratoorne analüüs määrab lõplikult, millisesse kategooriasse partii liigitatakse. Pähkli sõnas, et alles peale laboritulemust nad näevad, millist kvaliteeti tegelikult saame eksportida. Kvaliteedist sõltub ka Eesti konkurentsivõime – mida stabiilsem ja usaldusväärsem on toode, seda kindlamini saab ettevõte osaleda suuremates tarnelepingutes ja pakkuda rahvusvahelistele partneritele alternatiivi ülemeretarnetele.

Viljakaubandus on tugevalt seotud maailmaturu hinnaliikumiste ja börsivolatiilsusega. Marge Pähkli sõnul saavad põllumehed oma saaki ette müüa kuni 1,5 aastat varem ning tänase seisuga on võimalik teha tehinguid juba 2026. aasta viljale.

Ettemüügilepingud ostjatega sõlmitakse tavaliselt 4–6 kuud enne koristust, et tagada kaubavood, kuid enamik müüke toimub siiski pärast seda, kui saagikuse ja kvaliteedi pilt on selge. „Riskide maandamine on kõige olulisem,“ rõhutab Pähkel. „Maailmaturg on muutlik, hinnad kõiguvad ja keegi ei tea, milline on järgmine hooaeg. Oluline on hajutada müüke ja mitte sõltuda ühest hinnamomendist.“

Tema soovitused põllumeestele on lihtsad, kuid kaaluka mõjuga: planeerida müüki etapiviisiliselt, jälgida börsitrende, kasutada ettemüügivõimalusi ja teha koostööd usaldusväärsete ostjatega. See vähendab riski sattuda hindade languse keerisesse ja aitab tagada stabiilsema sissetuleku.

68 500 tonni nisu laadimine laevale MV GREEN K MAX 1 pole pelgalt logistiline saavutus, vaid ka sümbol Eesti põllumajanduse küpsusest ja rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Marge Pähkel kirjeldas sündmust kui „vägevat tööd kõigi partnerite poolt“ – ja põhjusega. Sellised operatsioonid kinnitavad, et Eesti teraviljasektor on suuteline osalema maailma viljaekspordi suurprojektides, kuid edasine edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse tasakaalustada kvaliteeti, koostööd ja riskijuhtimist.

2025. aasta sügisel koristatud saagist prognoositakse eksporti ligikaudu miljon tonni. Eesti vilja tee maailma turgudele on avatud ning see sõltub rohkem nutikast juhtimisest ja kvaliteedist kui kogusest.